Varjatud firma kiusab tühjade kõnedega

Nõustamisteenus on inimesele küll tasuta, aga tasub meeles pidada, et lühinumbri 1220 tariif on tavalisest kallim, umbes 30 senti minuti eest. Odavam oleks helistada nõuandeliini pikale numbrile 634 6630.

FOTO: Aivar Aotäht

Teie telefon heliseb – vaatate, et täiesti võõras number, mõtlete, kes võiks helistada, ja võtate kõne vastu. Teisel pool pannakse toru aga kohe hargile.

Üks selline number on 618 9135. Proovides tagasi helistada, saab vastuseks: «Hetkel ei saa ühendust valitud numbriga». Mõni hetk hiljem on seis sama või annab number kinnist tooni.

Uurides selle numbri tausta internetist, leiab veebilehelt shouldianswer.net ülestähenduse, et see on Eesti püsi- ehk lauatelefoninumber ja üks inimene on andnud sellele negatiivse hinnangu. Väidetavalt olevat tegu petukõnega.

Eesti numbripäringust selgub, et 618 9135 kuulub osaühingule Nord Connect. Oma kodulehel teatab firma, et on globaalne telekommunikatsiooni ettevõte, kes pakub laia teenuste valikut ning garanteerib kvaliteetse telefon- ja andmesideteenuse.

Konfidentsiaalne info

Kui Sakala saatis eelmisel nädalal Nord Connectile e-kirja küsimusega, miks firma teeb spämmkõnesid, siis tagasisidet ei laekunud. Eilsele telefonikõnele vastas Nord Connecti töötaja, kes palus end Katarinaks nimetada.

Ta ütles, et kõnealune telefoninumber kuulub Nord Connecti kliendile, kes ostab ettevõtte käest helistamisteenust ning kasutab oma andmebaasi. Kliendi nime ega kontakti polnud Nord Connect konfidentsiaalsusele viidates nõus avaldama.

Tehnilise järelevalve ameti side- ja meediateenuste peaspetsialist Miko-Martti Mets teatas, et esitas Nord Connectile nimetatud tühja kõne tõttu päringu. Selgus, et see telefoninumber on antud teleturundusega tegeleva ettevõtte kasutusse, kes korraldab antud numbri vahendusel telefonimüüki.

«Kahjuks ei kuulu meie ameti pädevusse järelevalve teostamine selle üle, kuidas kliendid sidevahendeid täpsemalt kasutavad ning kellele nad helistavad,» lisas ta. «Kui tegu on niinimetatud müügikõnedega, siis seda valdkonda reguleerivad läbivalt põhiliselt võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus.»

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda soovitas kommentaari küsida andmekaitse inspektsioonilt.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ütles, et kahjuks on inimese võimalused ennast selliste kõnede eest kaitsta üsna piiratud.

«Elektroonilise side seadus Eestis praegu häälkõnesid ei reguleeri,» lausus ta. «Juhuvaliku alusel tehtud kõnedele ei kohaldu paraku ka isikuandmete kaitse seadus. Küll aga on see loodetavasti juba õige pea muutumas.»

Iro sõnul on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku andmekaitsenormide ajakohastamiseks uue e-privaatsuse määrusega. Muu hulgas seab kavandatav määrus rangemad reeglid ka sääraste müügi- ja õngitsuskõnede tegijatele.

«Uued reeglid on plaanis vastu võtta järgmiseks kevadeks. Seni soovitame tundmatutelt numbritelt tehtud vastamata kõnedesse suhtuda ettevaatlikkusega ning blokeerida oma telefonis numbrid, millelt te edaspidi kõnesid saada ei soovi,» lisas Iro.

Numbreid on veel

Mullu oktoobris kirjutas Sakala, kuidas inimesed kurdavad internetifoorumites, et Eesti telefoninumbrilt 5819 1152 saabuvad kõned, mis vastuvõtmise hetkel katkevad ning tagasi helistamisel juhtub sama.

Veebilehel whocallsme.com oli nimetatud telefoninumbri kohta rida postitusi ja veebilehel CM Security oli selle numbri juures ingliskeelne märgusõna «harrasment» (kiusamine – inglise keeles). Veebileht Showcaller liigitas sellelt numbrilt laekuvad kõned spämmi ehk rämpskõnede hulka.

Varem oli inimesi samamoodi häirinud eeltooduga üsna sarnane telefoninumber 5819 1154.

Tehnilise järelevalve ameti andmeil kuulus number 5819 1152 sidefirmale Tele2, aga ettevõte väitis, et nimetatud numbri omanik on Tele2 klient. Tele2 keeldus avaldamast, kellele telefoninumber kuulus, küll aga lubas anda omanikule tagasisidet, et inimesed kaebavad tühjade kõnede üle.

Käesoleva leheloo algul märgitud numbri 618 9135 kõrval on inimesed saanud viimasel ajal tühje kõnesid ka numbrilt 618 9137. Sakala katsetas, et sarnase kombinatsiooniga numbreid, millelt tehakse tühje kõnesid ja millele tagasi helistada ei saa, on praegu kasutusel teisigi.

Võimalik põhjus

Sakala andmeil võib kõnealustel juhtudel olla nii, et telefonimüügifirma teeb automaatset kontrolltööd, selgitamaks välja telefoninumbreid, millel inimesed reaalselt vastavad. Seejärel on võimalik neile teadlikult helistada ning tooteid ja teenuseid pakkuda. Tõenäoliselt vahetavad müügifirmad mõne aja pärast automaatkontrollinumbrit, kui see saab rohkem tuntuks ja kogub avalikult negatiivset tagasisidet.

Küsimusele, kas see peab paika ka numbri 618 9135 puhul, vastas Nord Connecti esindaja, et ta ei oska seda öelda.

Tarbijakaitseamet ja Eesti sidefirmad on korduvalt soovitanud mitte helistada tagasi tundmatutele numbritele, mis teevad vastamata kõnesid. Juhul, kui niisuguselt numbrilt saabuv kõne jõutakse vastu võtta, see mingit kahju ei too, aga tagasi helistades võib sattuda teistsuguse petukõne otsa, mis võib väga kalliks maksma minna.

Tagasi üles
Back