Mehed vajavad kaitset iseenda eest, naised pealesurutud rollide eest — nii võiks sõnastada perede põhiprobleemi. Süvenedes ilmneb paraku, et asjad on keerulisemad ja mitmekihilisemad.
Ühisprojekt kinnitas koolituste vajadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõustajate teada on meestel kriise, sealhulgas raseduskriise palju rohkem, kui arvata oskame. Naistel seevastu on töö- ja koduelu koormus suurem, kui tunnistada tahame. Mehed kipuvad pere toitja stressi kandma ka siis, kui nende palk ja võimed naise omadele alla jäävad. Naised ei taju end suhtes võrdse partnerina.
Toetust vajavad nii mehed kui naised, nii koos kui eraldi.
Kuidas oleks kõige targem peresid toetada? Mismoodi leida ja julgeda küsida abi? Kuidas tagada koolituste ja nõustamise järjepidevus võimalikult kodu lähedal? Kas maakonnakeskustesse loodud kompetentsikeskustest oleks abi?
Küsimusi on palju ning Eesti elu edendamiseks ja perede kestmiseks on vaja leida neile vastused. Iga teine pere meie riigis kipub lagunema — seda on ohtlikult palju.
Meie, mehed ja naised, elame koos, loome pere ja kasvatame lapsi, surume maha pettumusi, püüame vältida muresid ja igatseme õnnetunnet. Me ei suuda leppida kriisi ja ebastabiilsusega.
Ometi on ka kriis terve organismi ja täisväärtusliku elu tunnus: see vabastab ja teeb targemaks. Mõistkem, et on täiesti normaalne tahta abi ja küsida õpetamist.
Luubi all kolm maakonda
Perekeskus Sina ja Mina ning sihtasutus Väärtustades Elu korraldasid möödunud aasta jooksul koostöös sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja omavalitsuste spetsialistidega Lääne-Viru, Viljandi ja Harju maakonnas riskirühma peredele mõeldud toetusprogrammi.
Selle käigus pakuti tsüklitena Gordoni perekooli meetodile tuginevat lapsevanemate koolitust, Eestis veel vähe tuntud PREP-paarisuhtekoolitust ja internetinõustamist, sealhulgas raseduskriisi puhul.
Projekti eesmärk oli aidata inimestel paremini mõista töö- ja pereelu seoseid. Selle kaudu saavad nad parandada võimalust taas tööle pääseda või muuta harjumuspäraseid vaateid, sest head lähisuhted võimaldavad meil ametis ja elus paremini hakkama saada.
Aasta jooksul osales projekti koolitusprogrammis üle 600 inimese. Raseduskriisi nõustamist sai sama palju inimesi. Lisaks kogunes arvestatav hulk pöördumisi internetinõustamisele. Projekti ühe eestvõtja, sihtasutuse Väärtustades Elu esindaja Kaia Kapsta jutu järgi toetati rohkem kui 2000 inimest.
Vajalik igale perele
Projekti Viljandimaa koordinaatori Margit Pajo arvates on teretulnud, et pädev organisatsioon pakub koolitusalast koostööd mitmes maakonnas. Tema sõnul aitasid projekti siinsed koostööpartnerid Viljandi haigla, Päikesekillu perekeskus ja omavalitsused leida sobivad ruumid ning olid toeks ka muudes korraldusküsimustes.
Ettevõtmise juhtpartneri, perekeskuse Sina ja Mina tegevjuht Ly Kasvandik lisas, et Euroopa sotsiaalfondi toetusel korraldatud juhtprojekt oli mõeldud eelkõige nendele peredele, kus üks vanem või mõlemad on töötuks jäänud või jäämas.
Nii projekti juhid kui maakondade koordinaatorid tõdesid, et niisugust tuge vajab Eestis peaaegu iga teine pere.
Gruppide täitumist kommenteerides ütles Margit Pajo, et PREP-paarisuhtekoolitusele ei olnud kerge osalejaid leida, aga kes kohale tulid, jäid rahule.
Osavõttu lihtsustas tema sõnul tõsiasi, et üritus on kahel päeval. Kasuks tulid kindlasti osaleja käsiraamat, aktiivõppemeetod ja professionaalsed koolitajad.
Margit Pajo arvamust mööda tuleks PREP-i koolitusse kaasata püsisuhet alles alustanud noori, et aidata neil teineteist mõista ja õpetada oma tunnetega toime tulema. Gordoni perekooli meetodi võiks omavalitsuste lastekaitsetöötajate arvates lülitada põhikooli inimeseõpetuse ainekavasse.
TOETUS
Projekt viidi ellu möödunud aastal.
• Selle ametlik nimetus oli «Töö- ja pereelu edukas ühildamine tööturul püsimiseks ja tagasi tööturule suundumiseks koostöös kohalike omavalitsuste spetsialistidega».
• Uute ja seniste toetusprogrammidega on võimalik tutvuda internetiaadressidel www.sinamina.ee ja www.rasedus.ee.
Allikas: Eeva Kumberg