Nugised ei põlga pekki varastada

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kena nugis juhtus Sultsi kandi aeda esimest korda. Ta tahtis lindudele mõeldud pekiga maiustada, aga paraku oli see juba otsas.
Kena nugis juhtus Sultsi kandi aeda esimest korda. Ta tahtis lindudele mõeldud pekiga maiustada, aga paraku oli see juba otsas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu talvel on inimeste elupaikade läheduses nähtud rohkesti selliseid loomi ja linde, kes varem on asustatud paikadest eemale hoidnud.

Kui viimastel kuudel pole enam eriliseks harulduseks lindude söögimajadest pekki varastavad rebased, siis lisaks neile on nüüd liikvel nugised, keda enamasti peetakse pelglikuks.

Loodusesõber Tõnis Korts tõdes, et oma tavapärastest elupaikadest eemal on nähtud nii rebaseid kui nugiseid. Ta teadis rääkida ka jahimehest, kes on püüdnud linnas nugiseid kastlõksu ning toimetanud nad siis metsa.

«Minulgi käib üks rebane linnumajas alatihti pekki söömas,» rääkis Korts. «Viljandi lossimägedes on nugised pidevalt elanud. Ka mitu tuttavat on rääkinud, et nugised on linna kolinud.»

Eestis leidub kivinugist, kes on märksa haruldasem kui tema liigikaaslane metsnugis ning kellele meeldivadki asulad.

Nugised on ettevaatlikud ja kiired kiskjad ning liiguvad enamasti öösiti. Jahti võivad nad pidada nii maapinnal kui puu otsas. Kuigi liikuva eluviisiga looma arvukust on raske täpselt kindlaks määrata, on välja pakutud, et Eestis elab umbkaudu 4000 metsnugist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles