100 päeva haridusvaldkonnas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mailis Reps
Mailis Reps Foto: Marianne Loorents

SUUREMAD EESTI ajalehed on andnud juba hinnangu valitsuse 100 päevale. Suures osas keskenduvad need hinnangud sellele, mis on jõudnud meediasse ja mis on pälvinud avalikkuse tähelepanu. Samas liigutakse eesmärkide poole iga päev ning sugugi mitte iga läbitud verstapost ei saa samaväärset tähelepanu.

On oluline, et me vahel räägiksime ka sellest, mis on hästi. Mul on hea meel, et haridusvaldkonnas on, millest positiivses võtmes rääkida.

VABARIIGI VALITSUSE 3. märtsi istungil kinnitati põhikooli õppehoonete investeeringute kava perioodiks 2014–2020. Selle eesmärk on korrastada põhikoolide taristut, et see oleks vastavuses õpilaste arvu muutusega. Aga mitte ainult. Investeeringute tulemusena paraneb koolides õppekeskkond ning vähenevad koolihoonete ülalpidamise kulud. See lubab suunata rohkem raha hariduse sisulistesse tegevustesse: õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide palgakasvu, laste huvitegevusse ja õppekorralduse arengusse.

Heade PISA testide tulemuste taustal kerkis taas küsimus õpilaste koolirõõmust ja ühes sellega koolikiusamise teema. Koolikiusamise on Eestis fookusesse võtnud mitu organisatsiooni ja algatust. Ent nagu ikka, on mõistlik teha koostööd, selmet üksi rühkida. Seetõttu loodi haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös valdkonna organisatsioonidega kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mis kirjeldab, kuidas võiks terviklik süsteem kiusamisvaba haridustee nimel anda tulemuse, et iga Eesti laps võiks end lasteaias ja koolis hästi tunda. Kontseptsioon on aluseks sellele, et ministeerium, organisatsioonid ja algatused astuksid ühiselt seatud eesmärkide poole.

Kiusamise ja laste heaoluga koolis seostub otseselt küsimus tugiteenuste kättesaadavusest. Praegu on tugiteenuse pakkumine ebaühtlane. Põhjusena on välja toodud, et kohalikud omavalitsused ei pruugi selleks alati raha leida.

Nagu ma juba möödunud aasta lõpus välja ütlesin, on kohalikele omavalitsustele ette nähtud täiendav toetus, et tagada suurem ligipääs tugiteenustele igas maakonnas. Täiendav toetus kuus miljonit eurot võimaldab omavalitsustel tööle võtta ligi 150 täisametikohaga tugispetsialisti. Sellega saaks täidetud üldhariduskoolides tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks vajalik umbes 730 tugispetsialistide ametikohta.

KUI SENI ON OLNUD fookuses eeskätt õpetajate töötasu tõstmine, siis nüüd on tähelepanu all ka lasteaiaõpetajad. Haridusteed tuleb vaadata tervikuna. Seega on kogu haridustee kestel oluline, et õpetajad, kes lastega tegelevad ning neid päevast päeva õpetavad ja suunavad, oleksid motiveeritud.

Niisiis peame lisaks kooliõpetajate palga tõusule tagama ka lasteaiaõpetajate palga tõusu ning väärtustama kvalifitseeritud õpetajaid. Selle eesmärgi heaks oleme teinud ettepaneku toetada kohalikke omavalitsusi täiendavalt, tänu millele saaksid nood viia 2019. aastaks kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja töötasu õpetaja töötasuga võrdsele tasemele.

Ka koolilõuna toetust omavalitsustele ja erakoolidele on otsustatud suurendada. Täpsemalt 78 sendilt eurole. Seda selleks, et luua senisest suuremad võimalused pakkuda kõikidele õpilastele tasuta ja tervislikku koolilõunat.

VAADATES KIRJELDATUD otsuseid tervikuna, võiks kõlama jääda, et valitsus on võtnud tugevalt suuna sellele, et igal lapsel oleks võimalik haridust omandada nii vaimselt kui füüsiliselt turvalises keskkonnas, motiveeritud ja kvalifitseeritud täiskasvanute toel.

Nagu juba sissejuhatuses öeldud, on need verstapostid, liikumaks eesmärkide saavutamise poole, ent lugejal, Eesti õpetajal, lapsevanemal, õpilasel ja kõigil teistel haridusest kasusaajatel on oluline teada, kuhu ja mis kursil me liigume. Seetõttu on 100 päeva täitumise puhul otstarbekas rääkida ka sisulistest saavutustest.

Märksõnad

Tagasi üles