Miniatuurne M peidab end lõvi käpa juures

Kui metallraha, eeskätt pisemat ehk 50-sendist münti põgusalt vaadata, siis M-täht silma ei hakka. Seda tuleb teraselt otsida ja kehva silmanägemisega inimene peab koguni suurendusklaasi appi võtma. Foto: Aivar Aotäht

Kaheksateist ja pool aastat ringles eesti rahva käes Eesti enda raha, aga kui paljud teadsid, et osale müntidele oli vermitud imetilluke M-täht?

Lähen kohe kirjatüki algul isiklikuks ja ütlen, et mina sain M-ist teadlikuks üsna varsti pärast Eesti raha käibeletulekut. Täpselt ei ole meeles, aga arvan end mäletavat, et üks tuttav tegi mulle tähelepanelikkus- ja nägemiskontrolli. Nimelt soovitas ta mul 50-sendiselt mündilt üles leida M-tähe.

Kas leidsin selle ise või näitas tuttav õige koha kätte, ei oska enam öelda, kuid hiljem — ja tegelikult seniajani välja — olen pannud samamoodi proovile teiste teadmisi ja tähelepanelikkust.

Aga kes ja miks oli pisikese, millimeetristki tillema M-tähe sedasi mündile peitnud? Alles siis, kui jõudis kätte aeg Eesti rahaga hüvasti jätta, kerkis mu uudishimu haripunkti ja asusin asja selgitama.

Tundus lihtne ja loogiline küsida selgitust Eesti Pangalt. Paraku oli esimene vastus üllatuslik.

Eesti Pank annab niidiotsa

«Kahjuks ei ole meil sellele küsimusele vastust,» teatas panga pressiesindaja Ingrid Mitt. «Seda oskaksid ehk kõige paremini selgitada kujundajad, kuid nemad on läinud manala teed. Püüan veel uurida, kuid ei julge lubada, et saan anda pikema selgituse.»

Õnneks ei jätnud Eesti Pank mündihuvilist päris nõutuks ja pakkus lõpuks välja ühe niidiotsa — tõsi küll, üsna umbmäärase.

«Kõik Eesti krooni käibemündid on kujundanud Ants Raud ja Arseni Mölder,» lausus Ingrid Mitt. «Mõnel mündil oleva M-tähe kohta on väga raske selgitust anda. Tegu võib olla vermija tunnusega, kuid ka seda ei saa kindlalt väita.»

Kes siis teab, kui Eesti Pank ei tea? Ehk mäletab midagi selle endine president Siim Kallas? Juhtis ju tema riigipanka ajal, mil Eesti raha käibele tuli.

Nüüd Euroopa Komisjoni asepresidendi ametis olev Siim Kallas vastas oma abi Hanna Hinrikuse vahendusel, et tegu peaks tõesti olema vermija märgiga. Ta viitas vermijate traditsioonile münte sedasi tähistada.

«Arvan, et M-täht pandi ainult esimesele partiile,» lausus Kallas. «Aga selle täpset tähendust ma kahjuks ei mäleta.»

Jälgede ajamisest kuulda saanud kolleeg lehetoimetusest läks kergema vastupanu teed ja proovis vastust leida interneti avarustest. Varsti teatas ta võidukalt: «See on ju Soome rahapaja tunnus!»

Tõsi: Soome rahapaja kasutas aastail 1987—2008, kui ettevõtet juhtis Raimo Tapio Makkonen, tunnusena M-tähte.

Kas lahendus oligi nii lihtne? Ei. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk kummutas selle võimaluse.

«Kroonimünte vermiti 1990. aastate algul Eesti ettevõttes Juveel,» lausus ta. «Alles hiljem hakati neid vermima väljaspool, sealhulgas Soome rahapajas.»

Kuigi M-tähte võib leida ka hilisematel Eesti müntidel, oli kõnealune saladuslik märge juba esimestel, seega just Juveelis vermitutel.

«Me vastasime varem, et see võib olla vermija tunnus, aga kindlalt seda väita ei saa ning põhjusi võib olla ka teisi,» lisas Rääsk. «Oleme üritanud endiste töötajatega kontakti saada, kuid see pole õnnestunud.»

Mida teha, kui Eesti Pank ja selle endine juht küll aimavad, aga täpselt siiski ei tea? Ehk on M-täht olnud kõne all mälumängurite seas?

Mälumängur pakub variante

Nii jõuan numismaatikust mälumänguhuvilise Heino Raivetini. Talle on peidetud tähed tuttavad ja ta oskab ka öelda, millistel müntidel tähist leida võib (vaata loo kõrval olevat infoboksi). Aga mida see ikkagi tähendab, ei tihka temagi kindlalt väita.

Saladuslikud asjad ja sündmused kipuvad teinekord inspiratsiooni andma kuulujuttudele. Raivet sõnas, et tema on kuulnud nelja versiooni, ja esitas need ka lehelugejaile.

Esiteks. President Lennart Meri käskis panna müntidele oma initsiaalid. Vastuväide. Miks ta mõnele mündile käskis ja mõnele mitte?

Teiseks. M on mündi kujundaja Arseni Mölderi initsiaal. Vastuväide. Miks on tähis ainult mõnel Mölderi kavandatud mündil?

Kolmandaks. M tähistab metskitse. Vastuväide. Miks on tähis ka 50-sendilisel ja 1-kroonilisel, kus pole mingit metskitse?

Neljandaks. M tähistab tolleaegse veel erastamata ettevõtte Juveel peadirektori Rein Mikli nimetähte.

«Kõik need mündid vermiti tõepoolest Juveelis ja viimane väide võib isegi õige olla,» märkis Raivet. «Olen ühtlasi kuulnud, et Rein Mikli laskis M-i lisada omavoliliselt, mistõttu ametnikud on sellest tähisest distantseerunud: ei tunnista, ei mäleta ja kehitavad õlgu.»

Raivet nentis, et paraku pole M-tähte kõigil Juveelis vermitud müntidel. «Võib-olla õnnestus Miklil sokutada see ainult mõnele matriitsile?»  

Vahepeal olin jõudnud uurimisega Eesti ühe tuntuma mälumänguri Indrek Saliseni. «See küsimus hakkas mind huvitama, aga ma ei ole seni asjale päris lähedale jõudnud,» teatas tema mõne aja pärast.

Ei jää üle muud kui pärida kunagise riigifirma järglaselt. Ka Siim Kallas oli oma vastuses pakkunud, et ehk mäletab vastust münte verminud juveelitehas. Võib tunduda pentsik, et ma seda kohe ei teinud, aga esiotsa näis olevat igati sobilik alustada Eesti Pangast. Tuleb tõdeda, et teinekord viib otsetee sihile ringiga.

Saladuskate langeb

Esimene kiri, milles püüdsin osaühinguga Juveel kontakti leida, jäi vastuseta. Seejärel võttis ühendust ettevõtte juhatuse esimees Mart Mikli, toonase riigiettevõtte Juveel juhi Rein Mikli poeg.

«Mina ei olnud tol ajal ettevõttega seotud ja saan öelda ainult seda, mida mulle on räägitud. Rein Mikli ja mündid kujundanud Ants Raud on läinud manala teed ning kelleltki ei ole võimalik üle küsida,» nentis ta.

Lõpuks, ajanud pisitillukese M-tähe veel tabamatumaid jälgi, tõmbas Mart Mikli saladuselt loori.

«See on tõepoolest vermija märk: tootjafirma juhi perekonnanime Mikli esitäht,» kinnitas ta.

Mikli rääkis, et riigiettevõttena tegi juveelitehas müntide vermimise algusjärgus koostööd Soome rahapajaga ning sealt tuli info kõnealuse traditsiooni kohta. Omavolitsemisse ega salatsemisse tema ei usu.

«Kõik müntide kujundused olid kooskõlastatud Eesti Pangaga, vaevalt et sinna midagi omavoliliselt sokutati,» lisas ta.

Taasiseseisvunud Eesti enda raha valmistamise algusest möödub tänavu kakskümmend aastat. Aeg on teinud oma töö ja nii jäi ka Mart Mikli ühele küsimusele vastuse võlgu.

«Miks osal müntidel vermija märk ära jäeti, seda ma kommenteerida ei oska,» lisas ta.

ASUKOHT
M-täht asub mündi reversil ehk tagaküljel alumise vapilõvi ülemise käpa ja pea vahel.
• Täht vermiti vaid 1992. ja 2006. aasta 50-sendilistele, 1992., 1993. ja 1995. aasta hõbedakarva 1-kroonilistele ning osale 1993. ja 1994. aasta 5-kroonilistele.
Allikas: numismaatik Heino Raivet