Õpetame kõik lapsed ujuma

HÜPPA SÜGAVASSE vette, uju 100 meetrit rinnuli, sukeldu ja too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 meetrit selili ning välju veest. Varsti suudab seda iga laps.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eestis veeõnnetustes elu kaotanud 415 inimest, neist 28 alla 18-aastast last. Päästeameti 2015. aastal tellitud veeohutuse kampaania märgatavuse uuringust selgus, et 62 protsenti 7–18-aastaste lastega perede esindajatest hindab oma laste ujumisoskust kehvaks. Neljandik lastest ei oska selle uuringu järgi üldse ujuda.

Selleks et olukorda muuta, on Eesti ujumisliit ja päästeamet 2015. aastal koostanud metoodilise õppematerjali ning alustanud selle kohaselt ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamist. Uus metoodika võimaldab õpilasel mängulise tegevuse kaudu omandada mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toimetulemiseks, ületada veega seotud hirmud ning veest rõõmu tunda. Ujumine aitab kaasa sellele, et noored väärtustaksid tervislikku eluviisi elustiili osana.

VEEBRUARI KESKPAIGAS kiitis valitsus heaks kultuuriministeeriumi algatatud ujumise algõppe reformi. Selle eesmärk on vähendada uppumissurmasid ja õpetada kõik Eesti lapsed ujuma.

Ujumine on elutähtis oskus. Valitsuskoalitsioon peab oluliseks, et jõutaks kõigi lasteni.

Ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamine uuendatud metoodika kohaselt algab juba sel aastal. Tuleval aastal uueneb ujumise õpitulemuste kirjeldus põhikooli riikliku õppekava kehalise kasvatuse ainekavas. Kohustuslike ujumistundide arv tõuseb 40 tunnini ning treeningrühmas võib olla kõige rohkem 12 last.

Valitsuskoalitsioon on ujumisõppe aastase rahastamise suurendamiseks arvestanud alates 2018. aastast lisaks üks miljon eurot. Kokku üle 1,2 miljoni euro suunatakse kohalikele omavalitsustele. See võimaldab katta ujulate kasutamise kulud ning toetada transporti ja tasuda treenerite tööjõukulud.

Haridus- ja teadusministeeriumile on esitatud uuendatud õpitulemuste kirjeldus ja ujumise algõpetuse programmi eelnõu. See sobib hästi ministeeriumi plaaniga kujundada kogu kehalise kasvatuse õpe ümber liikumisõpetuseks ning anda seeläbi õpilastele vajalikud teadmised ja motivatsioon liikumisharrastustega tegelda.

Eesti inimesed peavad muutuma füüsiliselt aktiivsemaks. Põhjamaades liigub ja teeb sporti vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast, meil umbkaudu pool. Edasiminek on õnneks märgatav, kuid rahuloluks veel põhjust pole.

Kui me suudame kõik Eesti lapsed ujuma õpetada, siis see on tegelik samm õnnetussurmade vähendamiseks. Pikem tervena elatud eluiga aitab kaasa üldisele heaolule, muu hulgas majanduskasvule.

JA VEEL. Sissejuhatuses kirjeldatud testi soovitan proovida läbi teha ka täiskasvanuil. Kui jääte hätta, tuleks tõsiselt mõelda oma ujumisoskuse parandamise peale. Eestis peaks iga inimene ujuda oskama – oleme ju ikkagi mereriik ja enam kui tuhande siseveekoguga maa.

Tagasi üles