/nginx/o/2017/02/28/6395251t1hb4dd.jpg)
«Süütu mäng oli nagu järsku kadunud. Esimene vere nägemine mõjus nõnda, et kokad ei teadnud, kuhu sel päeval keedetud supp panna, sest sööjaid oli väga vähe...»
Tellijale
Raamatuarvustus: Ideaalide ja reaalsuse kontrastne koloriit
/nginx/o/2016/11/24/6107647t1h5f69.jpg)
1. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda kirjeldab oma tundmusi mälestuste kogumikus «Koolipoisid Vabadussõjas» Albert Kivikas. 1918. aasta detsembris Viljandist oma Vabadussõja-teekonda alustanud Kivika kirjeldatud lõikavat pilti olukorrast pärast esimest lahingut, kus tema oma koolinoortest võitluskaaslastega ometi ühtki pauku ei pidanud tegema, võib pidada üheks raamatu mõjusamaks.