Majandusklassi lõpuks valmis äriplaan

Paalalinna gümnaasiumi abituriendid (vasakult) Kris-Karina Kangro, Kristjan Kivistik ja Liina Põlme õppisid majandusklassis ettevõtluse aluseid ning seda, kuidas luua oma äri.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Mõni nädal tagasi seisid Paalalinna gümnaasiumi majandusklassi abituriendid karmi komisjoni ees: nad kaitsesid äriplaani, mille koostamine oli üks kooli lõpetamise tingimusi.

Tegemist oli esimese lennuga, kes lõpetab Paalalinna gümnaasiumi ja Mainori ettevõtluskõrgkooli koostöös asutatud majandusklassi. Sealsed noored veetsid kolme aasta jooksul igal nädalal ühe koolipäeva, esmaspäeva, Mainori Viljandi õppekeskuses, töötades kõrgkooli õppekava järgi.

Lisaks gümnaasiumi tavaprogrammile said nad aimu majanduse, ettevõtluse ja turunduse alustest, raamatupidamisest, inglise ärikeelest, avalikust esinemisest, tööõigusest ja projektijuhtimisest. Programmi lõpuks oli neil 17 ainepunkti eest majandusteadmisi.

Et saada ettevõtluskõrgkoolilt Mainor eelkutseõppe läbimise tunnistus, pidid abituriendid koostama äriplaani. Selleks tuli neil kasutada kolme aasta jooksul õpitud teadmisi.

21. veebruaril kogunes äriplaanide kaitsmist jälgima Viljandi abilinnapea Helle Aunapi juhitav komisjon. Sellesse kuulusid Paalalinna gümnaasiumi õppejuhataja Janika Kivistik, Mainori ettevõtluse ja majandusteooria lektor Alje Nohrin ning ettevõtluse instituudi õppedirektor Margarita Aleksejeva. Kaitsmist olid tunnistamas ka XII-c klassi juhataja Hille Alver ja Paalalinna gümnaasiumi direktor Aavo Palo.

Mainori Viljandi õppekeskuse juhataja Markus Steini sõnul oli äriplaani koostamine ja selle kaitsmine noortele suur katsumus.

«Iga õpilane oli teinud korraliku esitluse, selgitades nii äriplaani üldist ideed kui üksikasjalikku elluviimist. Lisaks sellele vastasid nad arvukatele küsimustele.»

Tundsid kõrgkooli hõngu

Esimeses lennus kaitses äriplaani 20 õpilast.

«Võtsime vastu 30 noort, kuid osa langes välja. Põhjus polnud meie programmis, vaid selles, et nad ei saanud hakkama gümnaasiumiõppega,» selgitas õppekeskuse juhataja. «Meie juures käisid kõik õpilased rõõmuga. Nad harjusid väga ruttu sellega, et siin koolikell ei helise ja loeng kestab kaks akadeemilist tundi. Noored said ettekujutuse, kuidas kõrgkoolis õpitakse.»

Markus Steini väitel ei mõjutanud õpilaste arvu ka see, et iga kuu eest tuli nende vanematel tasuda 750 krooni (47.93 eurot). «Raha taha ei jäänud ühegi lapse õppimine pidama,» kinnitas ta.

Õppekeskuse juhataja hinnangul näitasid esimese lennu kogemused, et selline eelkutseõpe  õigustab ennast: õpilased muutusid kolme aastaga arukamaks ja julgemaks. Lisaks abiturientidele saavad samasugust majandusõpet ühe Paalalinna üheteistkümnenda klassi noored ja osa kümnenda klassi õpilasi.

Markus Stein kinnitas, et samasugune rühm avatakse järgmiselgi õppeaastal. «Olen rääkinud riigigümnaasiumi juhiga ning kõigi eelduste kohaselt jätkame hiljem majanduse suunaga seal,» sõnas ta.

Kavandab oma äri

Paalalinna gümnaasiumi abituriendid hindasid majandusõppest saadud teadmisi tähtsaks.

«Mulle oli kõige kasulikum just seesama äriplaani koostamine, sest mul on kavas oma äri luua,» ütles Kris-Karina Kangro.

«Äriplaani tegin käekellade kujundamise kohta, kuid see on vaid väike osa minu ideest — huvitun pigem rõivaste disainimisest,» rääkis ta. «Pärast gümnaasiumi lähen kõigepealt kutsekooli ja õpin õmblemise selgeks ning siis astun kunstiakadeemiasse disaini erialale. Kindlasti saan sinna mõned Mainoris väljateenitud ainepunktid üle kanda.»
Liina Põlmel oli äriplaanist abi ettevõtmises, millega ta on olnud hõivatud juba mõnda aega.

«Oleme sõbraga kaks aastat mesilasi pidanud ning tänavu turustasime oma tooteid,» kõneles neiu, kelle äriplaan käsitles mesindussaaduste tootmist ja müüki. «Meie ettevõtmine on juba nii suureks kasvanud, et hädasti oli vaja selle laiendamiseks äriplaan teha. Pool sellest ongi juba ellu viidud.»

Neiu hinnangul avardas majandusõpe noorte üldist silmaringi. «Tavaline gümnaasiumiharidus on ju majanduse seisukohalt puudulik,» nentis ta. «Ilma nende teadmisteta on pärast kooli aga raske hakkama saada.»

Õpetas maailma mõistma

Kristjan Kivistikule jäid eriti hästi meelde majandusteadlase Andres Arraku loengud ning palju olulisi nippe õppis ta klienditeeninduse tundides.

Oma äriplaani, mis käsitles autode käsipesula rajamist, Kivistik ellu viima ei kiirusta. «Arvan, et kõigepealt on mul vaja edasi õppida. Aga kui tulevikus tekib vajadus, võin käsipesula Viljandisse siiski luua,» sõnas ta.

Kõik kolm abiturienti on üksmeelselt kindlad, et kõrgkooli nad majandust tudeerima ei lähe.

«Minul tekkis nende kolme aasta jooksul äratundmine, et majandus pole see, mida ma edasi õppida tahaksin. Plaanin hoopis lennuakadeemiasse minna,» ütles Kristjan Kivistik.

«Ka mina olen aru saanud, et majandus on edasiõppimiseks liiga lai valdkond ja vaja on rohkem spetsialiseeruda,» tõdes Liina Põlme, kes on mõelnud toiduainete tehnoloogia erialale.

Kõigil Paalalinna gümnaasiumi majandusklassi lõpetanud noortel jääb tulevikus võimalus kergemalt läbida Mainori õppekava, sest gümnaasiumi jooksul õpitud aineid nad seal enam läbi võtma ei pea.

ARVAMUS

Aavo Palo,
Paalalinna gümnaasiumi direktor

Majandusõppe esimese lennuga on praegu kõik osalised rahul, aga mind huvitab, millised on nende laste lõpukirjandite tulemused — kas nende maailmapilt on natuke avaram kui tavaprogrammi põhjal õppinutel või mitte.
Äriplaanide kaitsmine oli põnev ja sealt koorus huvitavaid ideid.
Lõpliku hinnangu majandusõppe tõhususele saavad anda õpilased ise. Meie aga avame järgmisel sügisel taas ühe majanduskallakuga kümnenda klassi.

Tagasi üles