Viljandis elaval Leida Karpal on vanust peaaegu sama palju kui Eesti Vabariigil. 1918. aasta suvel sündinud naine käib seniajani rõõmsal meelel spordihoone kohvikus ja armastab kodus enda järel korda hoida. Vähemalt oma nõud tahab ta ise ära pesta.
Tellijale
Vabariigiga samal aastal sündinud Leida Karpa soovitab olla aus ja süüa liha (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma ei saanud kolm päeva väljas käia, siis tundsin, et jäin kohe vanemaks,» ütles 98-aastane Leida Karpa teisipäeval, kui oli sunnitud vihmase ja libeda ilma tõttu juba mitmendat päeva toas olema. Tütre juures elaval Karpal on oma tuba, kus tal on kõik nii ära sätitud, et saab liikuda kepi abita, kui vahepeal kipub tasakaal streikima. Kepp on Karpa sõnul ainult tülinaks, isegi siis, kui toidukotiga poest koju tuleb. «Vea seda keppi ka veel ilmaaegu...»