Viimase nädala jooksul on Viljandis vähemalt kaks korda juhtunud, et raskes seisundis abivajaja pidi tükk aega kiirabi ootama, sest mõlemad linna brigaadid olid teiste väljakutsetega juba hõivatud.
Suur koormus teeb kiirabi aeglaseks
14. märts 2011, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud laupäeval kella 12 paiku Viljandi turul käinud Tiina Algpeus rääkis, et lihaletis, kust ta kaupa tavatseb osta, oli seekord asendusmüüja. Õige teenindaja lamas leti taga pikali maas ja ootas kiirabi.
«Juba tund aega ootame, ei tea, millal saabub,» oli asendaja Algpeusile öelnud.
«Viljandis elab 19 140 inimest, lisaks veel maakonna elanikud ja külalised. Kas raha on nii palju kokku tõmmatud, et ole võimalik enam normaalset arstiabi anda?» imestas Algpeus.
Mõlemad meeskonnad olid hõivatud
Ametlikel andmetel tervet tundi kiirabi kohalejõudmiseks siiski ei kulunud, kuid palju sellest puudu ei jäänud. Häirekeskuse kommunikatsioonijuhi Edvi Freibergi teatel saabus numbrile 110 väljakutse kell 11.30 ja kiirabi raporteeris oma sündmuskohale saabumisest kell 12.14.
Freibergi selgitust mööda olid Viljandi mõlemad kiirabibrigaadid parajasti väljaspool linna abivajajatega hõivatud. Kui Viljandi turult juba teist korda häirekeskusesse helistati, otsustas päästekorraldaja saata kohale lähima vaba meeskonna, mis asus Suure-Jaanis. See ekipaaž pöördus siiski tagasi, sest vahepeal oli üks Viljandi brigaadidest eelmise töö lõpetanud.
Sarnane lugu, ehkki lühema ooteajaga, leidis aset kolmapäeval. Lossi tänaval lumelasuga pähe saanud mehest teatati häirekeskusele kell 12.07, kuid mõlemad brigaadid olid taas abivajajatega hõivatud ja Lossi tänavale jõudis ekipaaž alles 12.26.
Nii Lossi tänavalt kui turult tulnud väljakutse kuulusid
C-prioriteedi alla. Selle kategooria puhul peab kiirabi välja saatma nelja minuti jooksul ja kui ühtki vaba brigaadi pole, võib katkestada madalama prioriteediga väljakutse teenindamise. Mõlemal kirjeldatud juhul olid meeskonnad aga hõivatud sama või kõrgema liigi väljakutsetega.
13 väljakutset päevas
Sihtasutuse Viljandi Haigla juhatuse esimees Ülle Lumi kinnitas, et kiirabibrigaadide arvu ega neile määratud rahasummasid pole Viljandis vähendatud. Küll aga on haigla kommunikatsioonijuhi Nele
Normanni sõnul sel talvel suurenenud väljakutsete arv. Näiteks mullu jaanuaris tuli kiirabil teha 693 visiiti, tänavu samal kuul aga 784. See teeb ligi 13 väljakutset brigaadi peale ööpäevas.
Koormuse tõusu põhjust Normann välja tuua ei osanud, kuid nentis, et enamik väljakutseid on tõsised ja perearsti asemel kasutatakse kiirabi harva. Kõige madalama ehk A-prioriteediga oli veebruari 663 väljakutsest vaid 28, suurem osa aga kuulus C-kategooriasse.
«Brigaadid on pidevalt väljas, tööd on tohutult,» tõdes Normann.
Kiirabiteenust korraldab kogu Eestis terviseamet, kelle otsustada on ka see, kui palju ekipaaže kusagil paikneb. Terviseameti kiirabi büroo juhataja Kalev Pahla Viljandis brigaadide arvu suurendamiseks vajadust ei näinud.
«Vähemalt pole meile elanikkonnalt ega häirekeskuselt laekunud sellist infot, et Viljandi maakonnas oleks kiirabi kättesaadavusega probleeme,» kinnitas ta.