Kartellipoliitika vastu

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Andres Laiapea

FOTO: Erakogu

VABAERAKONNA PLAAN hakata riigieelarvest rahastama ka kohalikel valimistel volikogudesse kohti saavaid nimekirju ja üksikkandidaate sisaldab häid elemente, kuid on põhimõtteliselt väär. Mõistlik on mõte siduda riigieelarvelised eraldised selgelt valijate häältega (iga valimistel saadud hääl annab erakonnale konkreetse summa), aga seda tuleks teha üleriigilisel tasandil. Praegu tahetakse süsteemi lihtsalt keerulisemaks muuta.

Kavandatud muudatusi esitletakse avalikkusele erakondade riigipoolse toetuse vähendamisena, kuid tegelikult puudutavad need rohkem raha jagamise korda. Kui võtta aluseks 2013. aasta kohalike valimiste tulemused, tuleks Viljandimaale ümmarguselt 42 500 eurot aastas, millest enam kui 80 protsenti läheks erakondadele.

Ühest küljest vähendaks see tõesti erakondade kohalike organisatsioonide sõltuvust keskorganitest, aga teisest küljest aitaks kohalikul tasandil kaasa just sellise poliitilise kartelli tekkimisele, mille vastu võitlejana üritab ennast kujutada Vabaerakond. Kui volikogudes esindatud jõude hakatakse rahastama otse riigieelarvest, on uutel tulijatel ju veelgi raskem sinna pääseda.

KOHALIK OMAVALITSUS võib ka ise, kui ta vajalikuks peab, poliitiliste jõudude tegevust rahaliselt toetada, nagu tehakse näiteks Viljandis, mille eelarvest läheb erakondadele, muide, suurem protsent kui riigieelarvest.

Eelmiste kohalike valimiste järel on neli suurt erakonda eraldanud endale linnaeelarvest administratiivkuludeks kokku ligi 13 000 eurot. See ei ole nelja aasta peale väga suur summa, aga kui sellele lisandunuks riigieelarvest igal aastal ligi 15 000 eurot, nagu näeb ette Vabaerakonna plaan, oleks mõnel valimisliidul või uuel erakonnal siin nüüd nendega juba palju raskem konkureerida.

ÄÄRMISELT KEERULINE oleks kontrollida ka seda, kas riigieelarvest kohalikele nimekirjadele makstavaid toetusi kasutatakse ikka eesmärgipäraselt. Vabaerakond isegi tunnistab algatatud eelnõu seletuskirjas, et selle jaoks tuleb võib-olla luua uus, eraldiseisev asutus.

Nii kasvaks kavandatud muudatuste mõjul bürokraatia. Kogu süsteem muutuks senisest veelgi keerulisemaks, vähem läbipaistvaks, kuid poliitiline kartell ei kaoks, vaid hoopis kindlustuks senisest tugevamalt kohalikul tasandil. Uutel tulijatel oleks järjest raskem volikokku pääseda.

(Lugu on ajendatud 17. veebruari Sakalas ilmunud riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme Külliki Kübarsepa artiklist «Valimisliitude toetuseks.)

Tagasi üles