Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada

Mittetulundusühingu Suislepa Külaliikumine eestvedaja Artur Grossthali sõnul peaks 1,1-kilomeetrine laudtee valmima suve hakul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik. 

«Räägitakse, et selle raja ääres asuval talul oli kombeks värskelt lüpstud piima jõkke suubuva oja otsas jahutada. Mõisnikul oli sealsamas pink, kus ta käis istumas ja talurahvaga maailma asju arutamas,» kõneles mittetulundusühingu Suislepa Külaliikumine eestvedaja Artur Grossthal.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit  kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

«Vaiad on maas, peale tuleb 70 sentimeetri laiune laudadest tee, piirdeks paneme nööri,» rääkis külaliikumise eestvedaja. «Esialgu lootsime lauad talveks peale saada, aga paraku tööd venivad, sest ehitaja ei saanud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt raha nii kiiresti, kui lootis.»

Kevadine suurvesi ujutab jõeäärse ala üle ning lammimetsa alust võib tol ajal kõrvutada Soomaaga. Juuni algul, kui vesi alanema hakkab, on laudteel Artur Grossthali kirjeldust mööda eriti hea jalutada, sest vaatepilt on vägev. Töö venimise tõttu seal seda lusti tänavu siiski ei ole.

Et Suislepa mõisapere sõbrustas Vene tsaaririigi sõjaministri Barclay de Tollyga, kellel oli Jõgevestel valdusi, siis peetakse võimalikuks, et seegi kuulus mees on Õhne jõe äärde oma jalajälgi jätnud.

Sama projekti abiga valmib staadioni lähedal korvpalliväljak. Põrand on juba olemas ja varsti peaks sellele tulema ümber aed. Kokku saadakse põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) matkaraja ja korvpalliväljaku jaoks 57 520 eurot, mis jaguneb objektide vahel võrdselt.  

Hilissügisel hakkas Artur Grossthal taastama külas asuvat veskit. PRIA-lt sai ta selleks Suislepa külaliikumisele samuti ligi 60 000 eurot.

Esimesed ülestähendused mõisale kuulunud hoone kohta pärinevad 1832. aastast. Eesti Vabariik riigistas veski ning 1936. aastal võttis üks mees selle rendile, tegi korda, pani tiivad külge ja jahvatas vilja. Vene ajal jäi veski Grossthali sõnutsi laokile ja üks sein lagunes. Õnneks lasi kolhoos sinna 1988. aastal telliskive laduda ja krohvikihi peale panna.

Tänavu on kavas teha projektirahaga korda hoone seinad ja need krohvida, panna uued talad ja aknad. Järgmise projektiga küsitakse raha ajaloolise, tagurpidi paati sümboliseeriva katuse taastamiseks. Maja loodetakse viimaks näha sellisena, nagu see oli sada aastat tagasi: kuppelkatuse ja tiibadega.

«Plaanime veskisse teha kohviku ja rajada maja ümber terrassi,» kõneles Artur Gross­thal. Veski tipust avaneb tema sõnutsi suurepärane vaade kaunile Suislepa mõisale ning teises küljes laiuvatele heinamaadele ja viljapõldudele.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.