Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2017/02/14/6341203t1h952b.jpg)
Viljandi linnajuhid tahavad siinse tarbijate ühistu esindajatega silmast silma kokku saada, et veekeskuse maatükile head lahendust leida. Ühistu pakkumine linnale küll sobib, aga notari juures lepinguni jõudmine võtaks liiga kaua aega.
«Kindlasti ei taha ma läbirääkimiste sisu hakata ajalehes kommenteerima, sest esmalt peame ikka tarbijate ühistuga ühe laua taga teema läbi arutama,» sõnas Viljandi linnapea Ando Kiviberg.
Vahetus või müük
Läbirääkimised käivad selle üle, millistel tingimustel võiks linn endale saada tühja maatüki, millele ehitada veekeskus. Poolteise kuu jooksul on ettevõte ja linnavalitsus vahetanud kolm kirja ning selgeks on saanud, et kui nii edasi minna, venib kokkuleppele jõudmine väga pikaks. Lahendus seisneks tõenäoliselt selles, et veekeskuse rajamiseks asutatud aktsiaselts ostaks vajaliku maatüki ning mingit krundivahetust ei tuleks.
Sel nädalal saatis linnavalitsus ühistule kirja, milles tunnistab, et tolle vahetussoovid on mõistlikud ja täidetavad, kuid ajakulukad. See omakorda tähendaks, et kogu ettevõtmine pidurdaks ehitust.
Suurim probleem on seotud kaubamaja ja SEB panga kontori vahel asuva tühja kinnistuga. Ühistu tahab seda endale saada ja linnal pole kahju seda anda, kuid tehinguks on vaja veel riigi luba, sest omal ajal sai linn maatüki just riigilt. Selle loa tulek võib venida. Lisaks tuleb muuta praegune sotsiaalmaa ärimaaks.
Viljandi Tarbijate Ühistu (VTÜ) juhatuse liige Margus Toomla sõnas eile, et on linna kirja kätte saanud, kuid oskab seda kommenteerida ehk nädala pärast, kui VTÜ juhatus on seda arutanud. Küll aga leidis Toomla, et tõenäoliselt ei ole ettevõte selle vastu, kui veekeskus tehingu eest rahas tasub.
Tegelikult on VTÜ korra juba otsustanud, et maatüki võiks linnale müüa. Sellekohase otsuse tegi ühistu nõukogu juuni keskel. Toona oli linn pakkunud maatüki eest vastu veekeskuse aktsiaid, aga neid ühistu ei soovinud.
Hinda ei oska pakkuda
Kui kalliks maatükk osutuda võib, ei oska keegi arvata. Tavaliselt tellitakse sellisel juhul hindamine kinnisvarabüroodelt ning võetakse mitu ekspertarvamust. Arco Vara Viljandi osakonna juhi Aime Opermanni sõnul tehakse selliste maatükkidega tehinguid Viljandis nii harva, et hinna arvutamine võtab kindlasti mõni päev aega. «Niimoodi hoobilt ei oska isegi suurusjärku pakkuda,» tunnistas ta. «Võrdlusandmeid tuleb otsida teistest linnadest.»
Tehingu osalised ei tea öelda ka seda, kui kaua maatüki omanikuvahetus võib aega võtta. Linnapea Ando Kiviberg on veendunud, et mitme olulise tööga saab edasi minna juba enne, kui krunt on omanikku vahetanud. Projekteerimisega pole siiski veel pihta hakatud, sest praegu kestab riigihangete korral ettenähtud puhveraeg, mil saab teha vaidlustusi.
VTÜ küsib Kaalu tänava äärde jääva umbes 3000 ruutmeetri eest vastu 1600 ruutmeetri suurust kinnistut Tallinna tänava ääres ja 500 ruutmeetrit Maksimarketi taga. Lisaks tahab ühistu, et linnavalitsus korraldaks kogu kvartalile detailplaneeringu, ning on esitanud seitse soovi, millega planeeringut tehes tuleks arvestada.