Tululootus ja kitsikus ajavad riiki petma

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui nõukogude ajal tegid paljud oskustöölised haltuurat oma ülemuste eramute ja suvilate ehitusel, siis nüüd otsivad töötuna arvel olevad eestlased teenistusvõimalust välismaal.
Kui nõukogude ajal tegid paljud oskustöölised haltuurat oma ülemuste eramute ja suvilate ehitusel, siis nüüd otsivad töötuna arvel olevad eestlased teenistusvõimalust välismaal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Lood kodanikest, kes töötuna arvel olles riigilt hüvitist või toetust saavad, ent samas mustalt lisa teenivad, on sel nädalal palju kõneainet pakkunud. Seesuguseid juhtumeid tuleb ette kõikjal Eestis, sealhulgas Viljandimaal.

Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan kinnitas, et probleem on talle tuttav. «Seda tuleb ikka päris tihti ette,» rääkis ta. Enamasti on kaksikolukorra põhjuseks inimeste teadmatus. «Arvatakse, et see ei lähe töötamisena arvesse, kui paar päeva kuskil ametit proovitakse või mõni lühiajaline tööots leitakse,» selgitas Laan.

Ta lisas, et ka suuliselt sõlmitud kokkulepe palga maksja ja saaja vahel on sisuliselt tööleping, kuid sellega ei osata arvestada. Nii jätavadki inimesed teenistusvõimaluse kasutamisest töötukassasse teatamata ja rikuvad sedasi seadust.

Laan möönis, et kuna pakutav koht ei pruugi igaühele sobida, on katsetöö kõigiti mõistetav. Just seda silmas pidades on töötukassa seadnud sisse uue teenuse, tööproovi. «Seda kasutades saab sõltuvalt ülesannete spetsiifikast töötada kuni kolm päeva,» jätkas osakonnajuhataja.

Paraku kehtib selline kord üksnes töötukassa vahendusel leitud võimaluste kohta. Omaalgatuslikult raha eest naabrimehe juurde paariks päevaks puid lõhkuma minnes, nädalavahetusel tuttava last hoides või haiget sõpra tema ametipostil asendades peab töötu ennast selleks ajaks arvelt maha võtma.  

Hiljuti avatud töötukassa iseteenindusportaali kaudu nimetatud toimingut praegu veel teha ei saa, küll aga on võimalik asjast teada anda telefonitsi või e-kirja teel.

Eksnaine kaebab

Merit Laane sõnul tuleb ette sedagi, et kahest kohast üritatakse raha saada seaduse tundmisest hoolimata ja need inimesed on oma toimingutes ettevaatlikumad. «Neid juhtumeid on raskem avastada,» kinnitas ta.

Väga palju asjakohaseid teateid saab töötukassa nii-öelda valvsatelt kodanikelt. Laane jutu järgi on raske hinnata, kas inimesed annavad seadusrikkumisest teada riiki ja ühiskonda arvestava mõtteviisi tõttu või tulevad mängu isiklikud motiivid. «On juhtunud, et meiega võtab ühendust endine elukaaslane, kes pole saanud lapsele elatusraha,» tõi ta näite.

Töötukassa ametnikud, kes arvel olevate inimestega sidet peavad, on ka ise peale sattunud sellele, et töötu, keda nad taga otsivad, on parasjagu kuskil raha teenimas. Lisaks tuleb töötukassale informatsiooni tööinspektsiooni kaudu, kes ettevõtteid kontrollib. «Samuti on teateid tulnud maksu- ja tolliametist, sest on ju näha, kui töötuks registreeritud inimene on korraga saanud mingid seletamatud summad,» lausus ametnik.

Kord läheb karmimaks

Täpset arvestust nende üle, kes on eelmainitud viisil vahele jäänud,Viljandimaa osakond pidanud pole. Kui praegu piirdub töötukassa nõnda talitavate inimeste puhul hüvitiste ja toetuste ümberarvestamise ja tagasimaksenõudega, siis alates 1. maist läheb seadus karmimaks ning vahele jäänul kaob kolmeks kuuks võimalus end uuesti arvele võtta.

ARVUD

Eelmisel kuul oli töötuna arvel 71 422 inimest ehk 28 protsenti vähem kui mullu veebruaris.
• Veebruaris registreeris end Eesti töötukassas 6664 töötut.
• Samal kuul lõpetati töötuna arvel olek 6471 inimesel.
• Keskmine töötuskindlustushüvitis oli veebruaris 292 eurot.
• Töötutoetuse suurus on umbes 64 eurot kuus ja seda sai veebruaris 11 388 inimest.
Allikas: Eesti töötukassa

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles