555 vähki

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lauri Beekmann

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

VEEBRUARI ALGUSES tähistas terve maailm vähi vastu võitlemise päeva, mille tänavune moto oli «Meie saame, mina saan!».

Vähemalt osaliselt saame ennetada. Seda maailma vähiliidud meile kõigile südamele panevadki.

Me saame nii mõndagi teha, et vähendada vähiga kokkupuutumise võimalust.

Euroopa vähivastane tegevuskava reastab 12 viisi, kuidas saame oma vähiriski vähendada. Üks neist kõlab nii: «Kui sa tarvitad ükskõik milliseid alkohoolseid jooke, vähenda tarbimist. Vähi ennetamise vaatenurgast on alkoholi mittetarvitamine parim variant.»

Alkohol on klassifitseeritud esimese astme kantserogeenina, nagu ka näiteks tubakas ja asbest. Alkohol põhjustab suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Viimase kuu sisse on jäänud kaks uurimust, mis seostavad alkoholi tarvitamist eesnäärmevähi ja melanoomi riski kasvuga. Teadlased kinnitavad üha suurema veendumusega, et alkoholi tarvitamine on suur riskifaktor ja vähi vaatenurgast ei ole kindlasti olemas riskivaba kogust.

AGA KUI SUUR see risk siis on? Kui paljud vähijuhtumid on tingitud alkoholist?

2011. aastal avaldati uurimus, milles analüüsiti alkoholi ja vähi seoseid kaheksas Euroopa riigis: Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias, Hollandis, Kreekas, Saksamaal ja Taanis. Tulemus: kas praegusest või varasemast alkoholi tarvitamisest on põhjustatud kümme protsenti meeste ja kolm protsenti naiste vähijuhtumitest.

Eesti tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel diagnoositi meie riigis 2014. aastal meestel 4258 ja naistel 4300 vähijuhtu. Meeste puhul põhjustas alkoholi tarvitamine seega 426 juhtu (kümme protsenti) ja naiste puhul 129 juhtu (kolm protsenti). Kokku 555.

Kas sedasi on kohane üldistada ja Euroopa keskmise järgi hinnata? Näiteks Rootsi vähiliit seda teeb ja jõuab järeldusele, et seal põhjustab alkoholi tarvitamine 3800 vähki haigestumist aastas. Samu protsente kinnitab Euroopa keskmisena varem mainitud Euroopa vähktõvevastane tegevuskava.

Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi viimastel aastatel on alkoholi tarvitamine Eestis olnud langustrendis ja jõudnud Euroopa keskmiste hulka, oleme seni olnud maailma enam alkoholi tarvitavate riikide kõige teravamas tipus ning kõigist uuringus osalenud riikidest suurimad tarvitajad. Kuigi vähirisk kaasneb ka mõõduka alkoholitarvitamisega ja riskivaba alkoholikogust ei ole, kasvab risk loogiliselt võttes tarbimise suurenemisega. Ja Eesti on kahjuks silma hakanud ikka nii-öelda liigtarvitamise mudeliga. Seega on arv 555 suure tõenäosusega pigem miinimum.

Kahetsusväärne on, et käimasolevas alkoholipoliitika diskussioonis lähtutakse nii palju alkoholitootjate esiletõstetud argumentidest. Ka meedias ja riigiasutustes nähakse neid suuresti kannatava asjaosalisena, kellega tuleb arvestada ja kelle mured ära kuulata. Nii määratlevad nemad teemad ja argumendid, mille üle tuleb arutada, millele peab vastama ning mis kaalukaussidel regulatsioone hinnata. Hinna mõju turgudele, reklaamiraha vähenemise mõju meediale, müügipiirangute mõju väikepoodidele, vaheseinte ehitamise kulu poekettidele, reklaamivõimaluste vähenemise mõju väiketootjatele...

Alkoholipoliitika eesmärk – tulenevalt valitsuses kinnitatud rohelise raamatu ja terviseministri ametikohustustest – on alkoholi tarvitamise ja sellega seonduvate kahjude vähendamine ning rahva tervise kaitsmine. Me peaksime rääkima alkoholi rollist perevägivallas; lastest, kes kasvavad alkoholi rikutud peredes; sõltlastest ja sellest, kuidas neid aidata püsida kainel teel; rasedusaegsest alkoholi tarvitamisest ja fetaalsest alkoholisündroomist; maksatsirroosist ja rohkem kui 200 haigusest, mis seonduvad alkoholi tarvitamisega. Me peaksime rääkima vähi ennetamisest ja sellest, millist rolli alkoholi tarvitamine selle kohutava haiguse juures mängib.

Tõelised asjaosalised on lastekaitsjad ja sotsiaaltöötajad, eri valdkondade arstid ja terviseedendajad, noortetöötajad ja pedagoogid, treenerid ja politseinikud, päästeametnikud ja kohalike omavalitsuste ametnikud. Aga mitte need, kelle sissetulek on seotud alkoholimüügiga.

Tagasi üles