Nädala mõte. Aitäh, normaalne naaber

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig

Naabritega on teadupärast nii, et nendega peab lihtsalt õnne olema. Kui kas või ühega ei vea, võib kodurahu mokas olla. Paljud on üheainsa tülika naabri pärast elukohta vahetanud, veel rohkemad kannatanud. Kusjuures sageli saab selle peale üksnes käsi laiutada.

No mida sa hing teed, kui ammu elektrita naaberkorteris kuritarvitatakse regulaarselt alkoholi ja tehakse veel ei tea mida? Kui midagi karjuvalt seadusevastast korda saadetakse, saab muidugi politsei välja kutsuda, ent see on paraku kõigest tagajärgedega tegelemine. Elementaarsed inimõigused ja omandi puutumatus peavad aga mõistagi kõigile ühtemoodi kehtima.

Teisipäevane Sakala ei kirjutanud mitte ühest, vaid kahest juhtumist, kus joomapunkris-korteris asi korralikult käest läks. Kui Viljandis ühes Turu tänava korteris virutas üks mees teisele noa selga, siis Viiratsis Tiigi tänaval kukkus purjus mees segastel asjaoludel teise korruse aknast alla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles