/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/03/10/534996t1h8513.jpg)
Peaminister Andrus Ansip avaldas eile kahetsust, et praeguse valitsuse nelja-aastase tegevusperioodi ajal jäi tegemata avaliku sektori palgareform.
Peaminister hindas tehtud tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip tõstis valitsuse pressikonverentsil ebaõnnestumisena esile asjaolu, et uus avaliku teenistuse seadus jäi riigikogus vastu võtmata. «Küllap jääb selle seadusega tegelemine uuele valitsusele,» lausus ta.
Valitsuse suuremate õnnestumistena nimetas peaminister tööturu reformi, uue töölepinguseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning ligi 15 aastat veninud kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmist, ettevõtluskeskkonna parandamist ja firmade loomise lihtsustamist ning sündimuse kasvu.
«Viimast ei saa küll otseselt valitsuse teeneks pidada, kuid toetusmeetmed on sellele kaasa aidanud,» ütles Ansip.
Edukuse protsendid
Riigisekretär Heiki Loot esitas eile valitsuse 2007.—2011. aasta tegevusprogrammi täitmise ülevaate ning selle põhjal koostatud valitsuse poliitikate arendamise peamiste proovikivide raporti. Valitsuse tegevusprogrammis oli 321 lubadust ja eesmärki, täielikult või osaliselt on nendest täidetud 90 protsenti.
Kõik eesmärgid ja tegevused on täielikult või osaliselt täidetud majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika, maaelu- ja regionaalpoliitika, rahvusvähemuste, spordipoliitika, välispoliitika ja kodanikuühiskonna valdkonnas.
Kaitsepoliitika vallas täitis valitsus 94 protsenti, sisejulgeoleku- ja turvalisuspoliitikas 94 protsenti, infoühiskonna edendamise poliitikas 94 protsenti, kultuuripoliitikas 93 protsenti, keskkonnapoliitikas 93 protsenti, põllumajanduspoliitikas 92 protsenti, haridus- ja teaduspoliitikas 90 protsenti ning energiapoliitikas 90 protsenti eesmärkidest.
Suurimad vaegkohad
Kõige enam on valitsusliidu eesmärke viimasest võimuajast jäänud täitmata perepoliitika (53 protsenti), palgapoliitika (75 protsenti) ning sotsiaal- ja tervisepoliitika (79 protsenti) vallas.
Selle peamine põhjus on finantsvahendite vähenemine, võrreldes 2007. aastaga, mil valitsuse tegevusprogramm koostati.
Mitmes valdkonnas on tegevuste ja programmide mahtu vähendatud, mistõttu plaanitud eesmärgid on suudetud täita väiksemas mahus.