/nginx/o/2023/11/21/15732803t1h2c40.jpg)
/nginx/o/2017/02/07/6319869t1h9024.jpg)
Viljandi Metalli gruppi kuuluv aktsiaselts VMT Ehitus pidi eelmise aasta lõpul kohtus sõlmitud kompromissi järel oma välismaisele koostööpartnerile maksma välja 170 000 eurot hüvitist. Viljandimaa mõistes on see silmapaistvalt suur valuraha.
Vaidlus šveitslastega tõi viljandlastele kopsaka kahjunõude
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahetult enne jõule Tartu maakohtust tulnud määruses on kirjas, et poolte kokkuleppel kohustub VMT Ehitus Šveitsi ettevõttele Axpo Kompogas Engineering AG seitsme pangapäeva jooksul eelnimetatud summa üle kandma. Sellega pandi punkt pikalt väldanud vaidlusele, mis võinuks halvemal juhul viljandlastele mitu korda kallimakski maksma minna.
VMT Ehitus tegi alltöövõtjana Šveitsi firmaga koostööd mitu aastat. Ühiselt rajati Saksamaa, Hollandi ja Šveitsi prügilatesse kümmekond biogaasigeneraatorit, millega muudetakse looduslikud jäätmed kasulikuks energiaallikaks. Viljandi ettevõtte roll oli seejuures toota ja paigaldada suuri, mitmekümne meetri pikkusi ja mitme meetri kõrgusi terasest mahuteid.
Tuhat lehekülge
Tüli lõi poolte vahel lõkkele 2012. aastal Põhja-Saksamaal Trittaus valminud generaatori pärast. Lõpuks peaaegu tuhande lehekülje jagu tehnilistest detailidest kubisevaid materjale loonud vaidlust on keeruline lühidalt kokku võtta. Küll aga on laias plaanis selge, et šveitslased süüdistasid partnerit halvas töös. Eestlased leidsid, et nemad olid kõik teinud nõuetekohaselt, kuid valminud seadmel hakkas ilmnema vigu peatöövõtjast tingitud põhjustel.
Täpsemalt öeldes avastati mõni aeg pärast Trittau generaatori käivitumist, et selle südameks oleva mahuti lagi on hakanud jõudsalt roostetama. Seda poleks tohtinud juhtuda, sest projekti kohaselt oli VMT Ehitus selle enne tellijale üleandmist katnud korrosiooni tõrjuva kruntvärviga.
Nagu sellistel puhkudel ikka, tähendas vea ilmsiks tulek ehituse peatöövõtjale garantiitöid ja krõbedat leppetrahvi ning koormuse leevendamiseks asus ta omakorda vaatama, kas vastutust saaks asetada alltöövõtja õlule. Sealt alates läksidki poolte versioonid lahku.
Valutum lahendus
Axpo Kompogas Engineeringu positsioon oli lihtne: viljandlastel tuleb ebakvaliteetne töö täiel määral hüvitada. VMT Ehitus jällegi viitas väidetavalt ehitusel valitsenud korralagedusele ning tähtaegade venimisele, mis tähendas seda, et mahutit ei kaetud õigel ajal isolatsioonimaterjali ja katusega ning see jäi lubamatult kauaks vaenulike ilmaolude meelevalda.
Küsimusele, miks VMT Ehitus nõustus lõpuks siiski 170 000-eurost hüvitist tasuma, ütleb firma juhatuse liige Villu Maamägi, et selline lahendus osutus ühel hetkel kõigist võimalikest variantidest kõige vähem valusaks. «Kui ma ausalt ütlen, siis ei tunne me end endiselt süüdi. Aga paraku näitasid kõik märgid, et kui me poleks kokkuleppele läinud, võinuks see lugu keerelda veel oma viis aastat. Vähe sellest, et me pidanuks kogu selle aja advokaatidele maksma, poleks lõpptulemuses ikka täit kindlust olnud. Nii oli lihtsam ja odavam,» rääkis ta.
Ühtlasi märkis Maamägi, et summa tundus kõige muu foonil neile vastuvõetav, sest raha, mida šveitslased algul olid küsinud, oli olnud mitu korda suurem ning ületas summat, mille Trittau mahuti rajamine oli üldse sisse toonud.
Viimasel ajal on VMT Ehitus osalenud biogaasigeneraatorite rajamises ühe Austria firma alltöövõtjana. Nii näiteks valmis hiljuti neil seadeldis Rootsis.
SELGITUS
/nginx/o/2017/02/07/6319867t1hb88f.jpg)
VILLU MAAMÄGI,
VMT Ehituse juhatuse liige
Iseenesest on summa muidugi suur, aga see ei löö meid kuidagi rivist välja. Juuste katkumiseks pole põhjust. Pigem on probleem psühholoogiline, sest see töö oli meil juba ammu tehtud ja raha kätte saadud. Ei ole kuigi meeldiv mitu aastat hiljem seda korstnasse kirjutada.
Aga midagi pole parata. Eks tegijatel ikka juhtu ja me võtame seda pigem koolirahana.