OLEME loodud unikaalsete isiksustena, ent ometi pole meil võimalik elada teistest isoleeritult. Me vajame kokkuleppeid, kuidas elada koos, ühiskonnana. Kahjuks ei saa ma rahul olla kaaskodanike käitumisega, mis häirib kooselu peredes, koolides, ametiasutustes ja kogu riigis.
Millised on väärtused, mis ajas ei muutu? Minu ja paljude teistegi veendumust mööda on Jumal kõige looja ja seisab inimesest kõrgemal. Tema on andnud meile juhised meelepäraseks kooseluks.
NAGU ajaloost teada, hakati XVI sajandil nõudma, et jumalasõna kuulutataks rahvakeeles. Kullamaa käsikiri ehk katekismus oli esimene eestikeelne väljaanne. Alates 1739. aastast on eestlastel võimalik lugeda ja õppida emakeeles kogu piibliraamatut.
Oli kosutav 24. veebruaril Viljandis kohtumaja ees seistes taas kuulda Eesti iseseisvuse manifesti. Meenutagem, et 1918. aastal austati Jumalat ja paluti riigi ülesehitamiseks tema abi. Praegu peavad paljud eestimaalased ennast jumalaks ning kujundavad hoiakuid, lähtudes oma isekusest ja himudest.
Kas poleks aeg analüüsida, kuhu on sellega jõutud? Millist korvamatut kahju on need inimesed tekitanud iseendale, oma lähedastele ja kogu ühiskonnale? Pean suurimaks kahjuks inim- ja materiaalsete ressursside raiskamist. Kuidas suhtuda neisse, kes ei hooli enda ega järeltulijate tervisest?
Vastavad institutsioonid peaksid jagama konkreetseid andmeid, kui palju kulutab Eesti riik igal aastal vahendeid end ise hävitavate inimeste, sealhulgas suitsetajate, alkohoolikute ja narkomaanide ravimiseks. Mõtlema paneb tõsiasi, et meie riigis on alkohol peaaegu sama kättesaadav kui piim.
INIMENE on loodud südametunnistusega. Igaühe parim moodus ühiskonda paremaks muuta on mõelda, kuidas on lood tema endaga. Kes peab tõdema, et on oma tervisehädades ise süüdi, võiks vähem nuriseda, et riik tema ravimiseks küllalt palju ette ei võta. Need, kes kaaskodanikke või riiki petavad, peaksid arvestama, et Looja ees ei jää midagi varjule.
Oleme teadlikud, et hulk naisi, mehi ja lapsi on õnnetud lähisuhetes valitseva füüsilise ja vaimse vägivalla või petmise tõttu. Miks need põhjused ei kao? Sellepärast, et inimesed ei taha tundma õppida ega järgida piibellikke pereväärtusi.
Unistan, et president kutsuks järgmises vabariigi aastapäeva kõnes rahvast tuginema püsiväärtustele kui kindlale garantiile, et hoolivus väikeses Eestis tõepoolest maad võtab. See tagab, et meie pered on terved, tugevad ja lasterikkad ning inimestel on rõõm ja julgus tunnistada: elu on Jumala abiga paremaks muutunud.