Puhastamata korstnad tekitavad tuleohu ja liigseid kulutusi

Viljandis Uuel tänaval korstna pigipõlengust põlema läinud maja vahelae kustutustöödelt.

FOTO: Lõuna-Eesti Päästekeskus

​Lõuna-Eesti päästemeeskondadel oli jaanuaris tosin väljasõitu tahmunud korstnate põlengutele, kus kohapeal selgus tõsiasi, et kütteseadmeid pole juba aastaid korralikult hooldatud. Samasutust puudust kohtasid päästjad ka jaanuari kodukülastustel: paljudel elanikel, kellele tuleohutusnõu jagati, polnud korstnapühkija tehtud töid tõendavat akti. Lisaks tekkivale tuleohule ei salvestu tahma täis lõõridega kütteseadmetes soojus kividesse ning soojasaamiseks kulub seepärast rohkem küttematerjali. Kui tahm või pigi lõõrides süttib, võivad kuumenevad kütteseadme osad süüdata terve maja.

Suits sisaldab endas alati põlemisjääke ehk põlemata osakesi, mis korstnasse ning truubi- ja kütteseadme lõõridesse tahmana kogunevad. Tahma kogunemise kiirus sõltub küttematerjali kvaliteedist ja kuivusest ning kütmise tihedusest. Lisaks ka kütteseadme õhuvahetuse ehk tõmbe intensiivsusest, millega jõuab koldesse põlemiseks vajalik õhk. Teadmatusest arvatakse sageli, et energia efektiivsemaks ärakasutamiseks on parem kütta poolkinnise siibriga, kuid nii on küttematerjali põlemine puudulik, kütmise efektiivsus väike ja tahma tekib rohkem. Sama juhtub põlemiseks vajaliku õhu juurdevoolu takistamisel keskküttekatelde kolletesse. Tahmunud lõõride kaudu läheb lõpuks kogu soe korstna kaudu välja, sest selle sisse ladestuv tahmakiht takistab soojuse salvestumist kividesse.

Puhastamata korstnasse koguneb halvemal juhul peale tahma ka pigi. Kütmisel paisuv pigi lõhub korstnat. Korstnapraost lennanud säde või pigipõlengust leviv suur kuumus süütab vahelae või ehitise kandvad konstruktsioonid, tuues kaasa raskete tagajärgedega tulekahju. Ainus võimalus tahma ja pigi liigset kogunemist ning korstnapõlenguid vältida on järjepidev korstna pühkimine ja lõõride puhastamine. Kui koduomanik ei täida tuleohutuse seaduse kütteseadme hooldamise nõudeid ning see põhjustab tulekahju või tulekahju ohu, võib süüdlast lisaks tulekahjus tekkinud varalisele kahjule tabada väärteomenetlusega kaasnev rahaline trahv. Trahvi maksimummäär ulatub 1200 euroni.

2016. aastal said päästjad Eestis 137 väljakutset kütteseadmete suitsulõõrides süttinud tahmapõlengutele, neist poolsada juhtumit leidis aset Lõuna-Eestis. Tahmapõlengutest süttisid omakorda 24 hoonet, neist Lõuna-Eestis seitse maja.

Kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktid leiab korstnapühkijate koja kodulehelt, samuti saab neid küsida, helistades päästeala infotelefonil 1524.

Tagasi üles