iDeal kampaania

Kirik kempleb rahvaga aiamaade rendi pärast

Tarvastu kirikul on olnud viimastel aastatel rahvaga jagada mitu tüliõuna.

FOTO: Peeter Kümmel

​Mustlas aiamaid pidavad inimesed ei ole rahul sellega, et kirikujuhid kergitasid aiamaade rendisumma aastas viielt eurolt kümnele ega vaevunud nendega asja isegi arutama. 

80-aastane Lembit Petrov märkis, et kolm aastat tagasi kohtus Tarvastu uus vaimulik Elve Bender kirikule kuuluval maal aedvilja kasvatavate inimestega ja siis lepiti kokku, et nad võivad edaspidi maid kasutada, tasudes igal aastal annetusena viis eurot. 

«Kõik olid sellega päri ja maksid seda summat kohusetundlikult, aga mullu hakati nõudma 10 eurot ning selleks ei tuldud isegi rahvaga läbi rääkima,» kõneles Petrov. 

Tema sõnutsi on aiamaalapid väga väikesed ja hinna kahekordseks kerkimine on eakatale inimestele väga valus. «Mina ja teised aiamaalapikestel toimetavad inimesed ei ole rahul, et meiega ei ole sõlmitud kirjalikke lepinguid, mis annaks tulevikuks kindlust,» lausus Petrov. 

Et rahvas ei nõustunud suuremat tasu maksma, saatis neile kurja kirja Tarvastu kiriku nõukogu juhatuse liige Irja Vell, kes ähvardas raha maksmata jätnud inimesi kohtuga. «Kohtuga ähvardamine on naeruväärne, sest kirjalikke lepinguid ju ei ole,» sõnas Lembit Petrov.  «Isekeskis oleme kokku leppinud, et märtsis või aprillis kutsume aiamaade kasutajad kokku ning püüame vaimuliku või kiriku ärijuhatusega sõlmida kirjalikud lepingud. Võiksime maad üle mõõta ja hinnas kokku leppida.»

Petrovi sõnutsi on pooled sealsetest aiamaadest viimastel aegadel niigi sööti jäänud. 

Sakala palus olukorda kommenteerida Tarvastu koguduse vaimulikul Elve Benderil. «EELK Tarvastu Peetri kogudus maa omanikuna otsustab, millisel aastal milline renditasu kehtib,» kirjutas õpetaja vastuseks. «Koguduse kinnistult maa rentimine ei ole kohustuslik. Kui keegi leiab rendihinna kõrge olevat, saab ta loobuda koguduse maa kasutamisest ning leida endale sobivam võimalus.» 

Viljandi praost Marko Tiitus tunnistas, et ka tema on aiamaa omanikelt paar kurtvat kõnet saanud. «Pool aastat tagasi helistas mulle üks vanahärra, kes seal aiamaad peab, ja kurtis oma muret, öeldes ühtlasi, et ta ei ole nördinud niivõrd summa kerkimise pärast, kui et temaga ei ole korrektselt suheldud,» rääkis Tiitus. «Saan aru, et kellegi õiglustunnet on kusagilt riivatud.» 

Praosti sõnutsi on teisalt mõistetav, et kirik peab oma majandusasju ajama ning rendid ja tasud tõusevad kõikjal. «Vaadates Tarvastu probleeme laiemalt, on asjad käest ära juba pikka aega. Eks see tulene sellest, kuidas vaimulik on rahvaga suhelnud. Kahju, et asjad nii on läinud,» sõnas praost. 

Leheveergudele jõudsid Elve Benderiga seotud lahkhelid 2012. aastal, mil ta seadis kavandatavale kunstinäitusele tingimused, mida polnud võimalik täita. Kaks aastat hiljem aprillis kirjutas Sakala sellest, kuidas Tarvastu volikogu on arutanud kirikuõpetaja kohta tulnud kaebusi, sest too on matusetalitustele hilinenud ja lahkunud neilt kiirustades, ning on ka vallaga vastuollu läinud.  2015. aastal soovis Bender vallavolikogult kogudusele makstava toetuse suurendamist, kuid too keeldus sellest, sest õpetaja polnud lubanud kiriku maale matkarada ning kestis vaidlus lasteaia maakütte all oleva maa rendihinna üle.

Tagasi üles