Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber Helir-Valdor Seeder praegu ministrikohal jätkamisele ei mõtle, vaid keskendub oma erakonna esindajana läbirääkimistele Reformierakonnaga.
Partnererakonna esinumbri edu üllatas ministrit
Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on Helir-Valdor Seeder parandanud oma tulemust riigikogu valimistel umbes neljasaja inimese toetuse võrra. Tema tänavune häälesaak on 4479.
«Kümme protsenti rohkem hääli pole marginaalne suurusjärk,» arvas Seeder ja lisas, et see annab hinnangu tema tööle põllumajandusministrina. Samas toonitas Seeder, et tema valimistulemused on läbi aja püsinud võrdlemisi stabiilsed ja hääled tulnud eelkõige kodumaakonnast.
«See näitab, et erinevalt teistest esinumbritest pole minu suhe valijaga rajatud mitte tuntusele ja populaarsusele, vaid isiklikule kontaktile ja usaldusele,» ütles ta.
Ootuspärane ja hämmastav
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri suurt häälesaaki pidas Helir-Valdor Seeder ootuspäraseks. Tema sõnul aitas sellele kaasa meedia tohutu positiivne tähelepanu.
«Mikser oli selles osas teiste kandidaatidega võrreldes tugevas eelisseisus ja kui sotside valimistulemus olnuks meie ringkonnas nõrgem, siis oleks see minu hinnangul olnud mõningane läbikukkumine,» rääkis põllumajandusminister. Ta lisas, et just erakonna esimees oli see, kes sotsiaaldemokraatide kastanid tulest välja tõi.
Sotside silmatorkav tõus nende valimiste käigus isamaaliitlast murelikuks ei teinud. «Olen hoopis nende edu üle rõõmus,» kinnitas Seeder.
Ta ei kartnud, et kõnealune partei nüüd konkurendina kuklasse hingama hakkab ja muutub Reformierakonna käes vahendiks, millega poliitilistel läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) survet avaldada. «Reformierakonnal on alati olnud mitu kandidaati, kellega koalitsiooni sõlmida. Seega on praegune seis tavaline.»
Seeder tunnistas, et Reformierakonna esinumbri Jürgen Ligi suur, 5043-häälene edu hämmastas teda. «Mind paneb imestama, kui lihtsakoeliselt lähtuvad Viljandimaa elanikud oma otsuses kandidaadi tuntusest, jättes arvestamata varasemad kogemused,» rääkis ta.
Seedri selgitust mööda pidas ta viimaste all silmas kordi, kui erakonnad on toonud häälepüüdjaiks tuntud inimesi väljastpoolt maakonda. Näiteks tõi ta Valve Kirsipuu ja Tiit Made. «Enamasti piirdub seesugustel juhtudel side maakonnaga ainult valimisperioodiga ning kohalike elanike esindamisest ei ole hiljem juttugi,» lausus ta.
Käivad eelkõnelused
Reformierkond andis teisipäeval teada, et alustab poliitilisi läbirääkimisi nii IRL-i kui sotsidega.
«On üpris pretsedenditu, et ametlikke koalitsiooniläbirääkimisi alustatakse korraga kahe partneriga ja see ei ole tõenäoline ka praegu. Need on vaid eelkõnelused,» ütles Helir-Valdor Seeder samal õhtul, mil valimised võitnud partei polnud IRL-ile veel ametlikku kutset esitanud.
Selle sammuni jõudis Reformierakond alles eile, mil avaldas ka lootust, et koalitsioonikõnelustega jõutakse lõpule kahe nädalaga.
Seeder arvas, et valimiste eel kõlama jäänud teemade pinnal, nagu tasuta kõrgharidus ja pensionid, pole suuri erimeelsusi ette näha. «Usun, et ka emapensioni seadusesse kirjutamise osas on võimalik kokkuleppele jõuda,» lausus Seeder.
Põhimõtteliselt vastandlik on Reformierakonna ja IRL-i suhtumine riigikaitsesse. «Me ei näe võimalust minna üle palgasõjaväele,» kinnitas minister. Teisalt möönis ta, et kõnealune lahkarvamus pole sugugi uus asi ega saanud takistuseks viimase võimuliidu tööle.
Ministrikohti erakonnad kuluaarides veel jaganud ei ole. Seedri tähelepanekut mööda pole võimalik koostada hästi toimivat koalitsioonilepingut, kui alustatud on kohtade määramisest. «Sel juhul hakatakse poliitiliste põhimõtete asemel lähtuma isikutest ja see pärsib nii läbirääkimisi kui tulemust,» nentis ta.
ESINDAJAD
IRL saatis Reformierakonnaga läbirääkimisi pidama kümneliikmelise delegatsiooni.
• Põhiliikmed: Mart Laar, Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna.
• Lisaliikmed: Tõnis Lukas, Jaak Aaviksoo, Helir-Valdor Seeder, Siim-Valmar Kiisler, Urmas Reinsalu, Marko Mihkelson.
Allikas: BNS