Ohtliku allikakoha lugu täienes ühe õnneliku pääsemise võrra (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raiko Arak näitas kohta, kus kaks tüdrukut kolmapäeva õhtul kahe jalaga jääl hüppasid ja vette kukkusid. Ühe lapse jalats oli seal veel eilegi näha. Õnnetus oli õnnelik ja lapsed jõudsid tervena koju.
Raiko Arak näitas kohta, kus kaks tüdrukut kolmapäeva õhtul kahe jalaga jääl hüppasid ja vette kukkusid. Ühe lapse jalats oli seal veel eilegi näha. Õnnetus oli õnnelik ja lapsed jõudsid tervena koju. Foto: Elmo Riig

Huntaugu rand, kus Viljandi järv ei jäätu suubuva oja tõttu nii paksult kui mujal, on andnud põhjust mõelda, kuidas sealt lapsi eemal hoida. Üleeile õhtul pääsesid kaks jääl hüpanud tüdrukut taas napilt hulleimast.

Lumepargi töötaja Raiko Arak jälgis kolmapäeva õhtupoolikul soojakust kolme last, kes kihutasid kelguga mäest alla ja suundusid Viljandi järve jääle hüppama. Ühtäkki olid kaks last tema vaateväljast kadunud ja Arak helistas 112. Siis tõi ta omal jõul veest välja roninud lapsed mäe otsa soojakusse, kust kiirabi nad haiglasse tervisekontrolli viis. Õnnetus juhtus paarikümne meetri kaugusel kaldast, jäätumata veesilma otsas.

Lapsed pääsesid imekombel ise veest välja, aga Araku sõnul oleks võinud see palju hullemini lõppeda. Tema oli sel hetkel ainuke täiskasvanud inimene Huntaugul. Kui üks tüdruk oli kahetsenud, et jalanõu jäi järve, siis mõlemale oli vettekukkumisest suuremat muret teinud see, mida vanemad kodus ütlevad.

Tagasi üles