:format(webp)/nginx/o/2017/02/02/6304407t1hc592.jpg)
MAJANDUSELE UUT hoogu lubanud võimuliit soovib muuta riikliku pensioni esimese samba arvestust nii, et sissetuleku asemel hakatakse pärast üleminekuaega arvestama vaid tööstaaži. Üleminekuaeg on aastad 2020–2037. Tasutud sotsiaalmaksust ehk palga suurusest hakkab tulevikus sõltuma ainult pensioni teine sammas.
Praegu on teise samba osatähtsus väike. Näiteks 2015. aastal kanti pensionäri kontole teisest sambast keskmiselt üksnes 43 eurot kuus. Selle samba osatähtsus küll järk-järgult kasvab.
Et tulevikus ei hakka esimese samba osa pensionist sõltuma inimese rahalisest panusest, kaob side palga suuruse ja tulevikus makstava pensioni vahel. Muudatus tähendab, et madala palgaga inimestel rahaline seis paraneb ja keskmisest suurema palga saajatel halveneb. Muudatusest endast pensionisambasse raha juurde ei tule, küll aga jagatakse olemasolevat ümber.
Keskmisest suurema palga saajatele on uuelt valitsuselt mitu halba uudist korraga. Lisame siia juba järgmisest aastast kehtima hakkava maksuvaba miinimumi muudatuse, mis samuti ei soodusta suurema lisandväärtuse ja kõrgema palgaga töökohti. Ka maksumuudatuse mõjul kaotavad keskmisest enam teenivad töötajad ja võidavad madalapalgalised. Aga see ongi uue valitsuse poliitika: viia ellu muudatusi, mis väärtust juurde ei loo, vaid jagavad ümber olemasolevat.
KÄISIN HILJUTI ettevõttes, kus toodetakse autoklaase. Selles ettevõttes on kõrge automatiseerituse tase, väga kallis sisseseade ja arvukatest üksustest koosnevad tootmisliinid. Ent kuigi tehnoloogilises protsessis on enamik operatsioone automatiseeritud ja digitaliseeritud, on vaja ka suurel hulgal oskustööjõudu, aastaid väljaõpet saanud kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, kes teevad 12-tunnistes vahetustes pingelist, suurt keskendumist ja täpsust nõudvat tööd.
Liikumine ühelt palgaastmelt kõrgemale nõuab tolles ettevõttes aastaid pingutust ja kvalifikatsiooni tõstmist, sellele on üles ehitatud ka ettevõtte palgasüsteem. Toodang läheb ekspordiks, lisandväärtuse osa on väga suur ja seetõttu on võimalik töötajatele maksta keskmisest veidi kõrgemat töötasu.
Riik oma uue maksupoliitikaga ütleb, et selliseid töökohti tuleb kohelda kõrgema tööjõumaksukoormusega. Nüüd tuleb siia juurde ka pensionimuudatus, mis vähemalt esimese samba ulatuses annab signaali, et nendelt töökohtadelt ühisesse sambasse makstav suurem maksusumma ei tähenda midagi.
Kaotajad on ettevõtted, kus toodetakse kaupu või osutatakse teenuseid, kus tootlikkus ja lisandväärtuse osa on suur. Samuti on kaotajad nende ettevõtete töötajad, sest nad teenivad keskmisest kõrgemat palka. Eelise saavad väiksema tootlikkuse ja lisandväärtusega töökohad.
HILJUTI OLI RIIGIKOGU rahanduskomisjonil kohtumine maksu- ja tolliameti esindajatega. Nende sõnum komisjonile oli, et kui käibemaksukahju on kahanemas, siis ümbrikupalgast tingitud kahju kasvab. Kui 2014. aastal oli ümbrikupalga maksmisest tingitud kahju 126 miljonit eurot tasumata tulu- ja sotsiaalmaksuna, siis 2015. aastal oli see 188 miljonit eurot. Maksuamet prognoosib kasvu ka tänavu.
Ümbrikupalga maksmise motivaatoriks on ka madalapalgaliste tulumaksutagastus ja järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused. Pensionimuudatus tähendab, et ka tulevane pension sellise tegevuse tagajärjel ei kannata. Vähemalt esimese samba ulatuses.
Ümbrikupalga maksmist on väga raske tõendada. Maksuamet on panustanud palju maksumaksja teadlikkuse suurendamisele. Selles on olnud suur osa teavitusel, et ümbrikupalga puhul kannatab ümbrikupalga saaja tulevane pension. Alates 1999. aastast, kui isikustatud sotsiaalmaksuarvestus ja kindlustuspõhimõte loodi, on inimestele selgitatud, et pensioni suurus tulevikus hakkab sõltuma tasutud sotsiaalmaksust. Võimuliidu plaan viib meid tagasi sinna, kus olime enne 1999. aastat.
«