Laupäeval korraldab kalastajate klubi Suure-Jaani Säga linna järvel traditsioonilise kalapüügivõistluse «Vastlaahven».
Kalamehed jahivad vastlaahvenaid
11. korda peetaval võistlusel on olnud viimastel aastatel osalejaid 76—90. «Alati imestatakse, kuidas suudame kõikjalt Eestist siia nõnda palju kalamehi kohale meelitada,» ütles klubi liige ja võistluste peakohtunik Uno Jürisson. «Erilist imenippi meil pole — küllap meeldib neile Suure-Jaani aura. Igor Mangki on kinnitanud, et elame hea koha peal.»
Punkte annab vaid prügikala
Üle-eestilises kalapüügivõistluste kalendris seisva mõõduvõtu paremusjärjekord selgitatakse punktiarvestuse põhjal. «Arvesse läheb püütud kalade üldkaal,» rääkis peakohtunik. «Iga kümme grammi annab punkti ja iga kala nägu toob veel lisa.»
Eriauhinna saavad suurima kala püüdja ja parim naine. Eraldi arvestus on alla 14-aastastele õngitsejatele.
Kasutada võib kõiki traditsioonilisi ja seadusega lubatud püügivahendeid, näiteks sikutit ja kirbuõnge, ent vaid ühte korraga. Elussöödaga püüda ei tohi. «Haugid võistlusel arvesse ei lähe, loeb vaid väiksem prügikala, nagu ahvenad ja särjed,» lisas kohtunik.
Napsumehi nappis
Mittetulundusühingu Kalastusklubi Suure-Jaani Säga juhatuse liikme Heino Johansoni sõnutsi on väikseid kalu järves liiga palju ning on hea, et neid veidigi vähemaks püütakse.
Klubi liikmed on üritanud väikeste kalade arvu vähendada bioloogiliste vahenditega, näiteks toonud järve sisse hauge. «Kui väikseid kalu on ülearu, söövad nad suurematel toidu eest ja kõik jäävad kängu,» põhjendas Heino Johanson, lisades, et veekogu kalaseisund on tänu nendele meetmetele paranenud ja praegu üsna hea.
Võistlusel on suur auhinnalaud, kus on peamiselt kalapüügivahendid. Välja loositakse ka väiksemaid asju, nii et peaaegu iga osaleja saab midagi. Kõigile pakutakse teed, vastlakukleid ja hernesuppi.
«Ühel aastal proovisime ka napsu pakkuda, aga soovijaid nappis — enamik on ju autoga,» meenutas Johanson. «See, et alkohol külmaga sooja annab, ongi rohkem müüt. Öeldakse, et sellega on samuti nagu püksi pissimisega. Algul on soe ja mugav, aga pärast läheb veel külmemaks ja vastikumaks, kui enne oligi.»
KLUBI
1999. aastal asutatud kalastajate klubi Suure-Jaani Säga eesmärk on arendada kalastusalast tegevust ning ühendada sellest huvitatud inimesi.
• Ühendus täiendab ja mitmekesistab Suure-Jaani järve kalavarusid. Järve on lastud 100 karpkala, 200 latikat, 100 koha ja 1117 haugi.
• Organiseeritakse kalapüügivõistlusi ja vabaajaüritusi. Traditsiooniliseks on saanud «Vastlaahven», maikuus peetav spinningupüügivõistlus ja augustikuine õngitsemisvõistlus.
Allikas: saga.suure-jaani.ee