Sakala malevas laohoidjana töötanud naine tunnistati kohtus süüdi 7000 euro eest Kaitseliidu vara omastamises.
Laohoidja võttis tuhandete eurode eest maleva vara (1)
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
2. veebruar 2017, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakule läinud asjade pikast nimekirjast leiab muuseas 24 paari poolsaapaid, 47 T-särki ja 65 käterätikut, samuti hulga sooja pesu ja mütse, kuid ka näiteks termose ja klambripüstoli. Rahalist kahju Sakala malev kokkuvõttes siiski ei kannatanud, sest kõik kaduma läinud esemed õnnestus tagasi saada. Need leiti läbiotsimisel laohoidja Signe Sõkkali kodust.
Miks ja millal?
Miks varem kriminaalkorras karistamata ja Naiskodukaitse Sakala ringkonna tänukirjaga tunnustatud 50-aastane naine suure koguse Kaitseliidu vara koju otsustas viia, uurimise käigus ei selgunud. Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Triin Tumala sõnul ei esitanud Signe Sõkkal selle kohta selget põhjendust.
«Asusin seisukohale, et sellises koguses võõrast vara viis ta koju eesmärgiga see ära tarvitada või edasi müüa,» lisas Tumala.
Samuti jäi kokkuleppemenetluse käigus segaseks, millisel ajavahemikul vara ära viidi. Kohtuotsuses on kirjas üksnes kuupäev 26. august 2015. Triin Tumala täpsustas, et tol päeval avastati laos puudujääk.
«Võõra vara kogust vaadates toimus omastamine eeldatavalt pikema aja vältel,» nentis abiprokurör.
Signe Sõkkalit karistati kokkuleppemenetlusega seitsmekuulise tingimisi vangistusega üheaastase katseajaga.
Võetud asjade koguväärtuseks on kohtuotsuses märgitud 7048,53 eurot.
Tausta tuleb kontrollida
Kaitseliidu Sakala maleva pealiku Ahto Alase sõnul avastati vara kadumine iga-aastase inventuuri käigus. Ta ei salanud, et puudujääk oli suur.
Küsimusele, kas võetud asjad olid uued või kasutatud, vastas Alas, et neid oli seinast seina. See peegeldub muu hulgas kohtuotsuses sisalduvas esemete loetelus: mõne varastatud asja väärtuseks on märgitud sümboolne summa, mõni on aga tunnistatud lausa väärtusetuks.
«Pärast seda, kui avastasime puudujäägi, oli meil kahtlus, aga me ei saanud seda tõestada, sest inimese koju ei saa niisama minna. Koostöös politseiga õnnestus aga juhtum siiski lahendada,» rääkis Ahto Alas.
Kohtuotsusest ilmneb, et Signe Sõkkali kinnipidamiseni jõuti mullu septembris, mil ta viibis kolm päeva eelvangistuses. Need arvestati tema kandmata karistusest maha.
«See on hea õppetund inimeste taustakontrolli tegemiseks,» nentis Ahto Alas. Samas tõdes ta, et isegi hoolas kontrollimine ei pruugi tagada, et kogu vajalikule infole jälile saadakse, sest osa sellest on privaatne. Alas nimetas näitena tervislikku seisundit puudutavat infot, aga ka näiteks teavet, mis käib inimese eelmiste töösuhete lõppemise põhjuste kohta.
«Me teeme taustakontrolli küll, aga teatud informatsiooni, mis puudutab delikaatseid isikuandmeid, ei ole võimalik kätte saada või tuvastada,» võttis maleva pealik kokku.
