Linnalindude küttimist õigustab vaid nuhtlus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tiivulised valmistavad viljandlastele kisa ja roojamisega pahameelt igal aastal.

FOTO: Marko Saarm

Keskkonnaamet mõtles järele ja jõudis otsusele, et linnalindude arvukust pole õige piirata neid maha lastes. Erandit näeb amet vaid juhul, kui lind on inimestele nuhtluseks muutunud.

Aga just lindude küttimises oli Viljandi linnavalitsus näinud paar aastat tagasi võimalust, kuidas vareste ja hakkide arvukust linnas piirata. Keskkonnaameti sekkumise peale tehti linlikus jahipidamises paus, misjärel õnnestus linnal see tegevus ametiga üheks perioodiks kooskõlastada.

Linnavalitsuse majandusameti haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin ütles, et linde kütiti Viljandis 2015. aasta 1. novembrist 2016. aasta 14. aprillini ja seejärel sama aasta 16. juulist 1. detsembrini.

Ta nentis, et keskkonnaameti loal võis lasta 50 künnivarest, 25 hallvarest, 35 hakki ja 30 kodutuvi. «Loa kehtivusaja lõpuks said limiidid ka täidetud,» kinnitas spetsialist.

Mida kavatseb Viljandi linnavalitsus lindude arvukuse piiramiseks järgmisena ette võtta, seda Preedin öelda ei osanud. Ta lisas, et see otsus tehakse ilmselt lähikuudel.

Amet analüüsis

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader nentis, et Viljandi linnavalitsus ei ole veel soovi avaldanud sel aastal lindude laskmist jätkata. 

«Kui taotlus tuleb, siis me seda tõenäoliselt ei toeta, vaid palume mõelda alternatiividele,» lausus ta. «Linde lubaksime lasta ja pesitsusajal häirida või linnupesa hävitada ainult nuhtlusisendite korral.» 

Nuhtlusisend on Aderi selgitusel selline loomaliigi esindaja, kes käitub teistest liigikaaslastest erinevalt ning on inimeste tervisele ja varale silmatorkavalt ohtlikum. Näiteks peab keskkonnaamet nuhtlusisenditeks selliseid linde, kes ründavad inimesi agressiivselt, mitte ainult ei rooja või käitu hoiatavalt. Kiskja on näiteks nuhtluseks, kui murrab kariloomi ja koeri või lõhub mesilaid.

«Jõgeval ja Tartus on varesed teinud pesa lasteaeda, kus nad on lastele otseseks ohuks, ning seal oleme lubanud linde ka kõrvaldada,» rääkis Ader. «Siinjuures tuleb arvestada, et selline tegevus peab toimuma võimalikult diskreetselt, mitte laste nähes, ja isendile võimalikult vähe piina tekitades.»

Nagu Ader rääkis, on keskkonnaameti liigikaitse büroo ette valmistanud juhise eelnõu, kuidas linnalindudega käituda. Selle järgi peetakse linnalindude laskmist kõige ebaefektiivsemaks peletus­tegevuseks, mis on põhjendatud vaid üksikute nuhtlus­isendite eemaldamiseks. 

Keskkonnaamet soovitab linnalindudega seotud murede ennetamiseks ja lahendamiseks korrastada prügimajandus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi. Samuti ei tohi tiivulistele süüa visata.

Ader märkis, et tarvis on tähelepanu pöörata ka hoonetele ja rajatistele, näiteks kasutada katustel, räästaalustel ja seintel ehituslahendusi, mis takistavad seal lindude pesitsemist.

«Seega on haljastuse planeerimise ja lindude õigeaegse häirimisega võimalik neid linnaruumis teatud määral ümber suunata, aga mitte sealt täielikult eemaldada,» lisas ta.

Ammune häda

Viljandi on haki- ja vareseparvede vastu võitlemiseks kasutanud aja jooksul eri mooduseid. Mitukümmend aastat tagasi ja eelmisel kümnendil lasid tuletõrjujad linnupesi veejoaga puu otsast alla.

Lindude peletamiseks on pügatud puid ja see on mõneks ajaks leevendust toonud. Katsetatud on ka öist prožektorituld, kuid see suurt ei aidanud. 

Aeg-ajalt on ronitud puu otsa ja pesad alla toodud, kuid tiivulised on uued ehitanud.

 Mõni aeg tagasi võeti appi helkivad lipikud ja kullipildid, kuid mõne aja pärast harjusid linnud nendega ära.

Hakkide ja varestega on hädas teisedki linnad ja nende peletamiseks püütakse aina uusi nippe välja mõelda. Näiteks on kasutatud seadmeid, mis esitavad tiivuliste  hädakisa, et see linnud piirkonnast eemal hoiaks.

Tagasi üles