Kahe õppurite rühma vahele jääva tunnise pausi ajal istun ise õppesõiduauto rooli. Minu kõrval võtab istet Jaan Kleemann. Mind ootab elu esimene harjutus spetsiaalsel libedasõidurajal. 20 aastat autojuhistaaži ja 40 000 aastas läbitavat kilomeetrit ei tundu äkitselt enam mingite näitajatena. Ma ei saa salata, et paanikasegune ärevus võtab maad.
Tellijale
Reporter läks libedale teele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Libedaraja algusesse jõudes käsib Kleemann mul siduri ja piduri korraga põhja rammida, et seejärel pidur murdosasekund hiljem vabastada ja ette kerkivast takistusest mööda põigata. Kuulen teda valesti ja jätan mõlemad pedaalid põhja. Takistusest pääsen küll mööda, ent selle taga asuvate koonuste vahele ei suuda autot enam tüürida – kontroll masina üle on kadunud.