Sõiduõpetaja: libedasõidurajal jäävad rullnokad häbisse

Staažikas sõiduõpetaja Jaan Kleemann ütleb, et pole mõtet tulla libedasõidurajale selleks, et kellelegi koht kätte näidata. Füüsikaseadused toimivad endistviisi ja rullnokad jäävad siin häbisse. Foto: Marko Saarm

Tegevuspaik: jäiselt udune Vana-Võidu. Aeg: laupäeva hommikupoolik. LRK Autokoolituse juhatajal Jaan Kleemannil ja tema kolmel kolleegil on käed-jalad tegemist täis. Asfaltkattega ringrajal tiirutab üksteisest aupaklikku kaugusse hoides neli õppesõiduautot, roolis noored juhid. Instruktorid peavad nendega raadiosidet ja jagavad lühikesi korraldusi. Sakala ajakirjanikud on tulnud uudistama tavapärast õppepäeva libedasõidurajal. 

«ABS sisse. Tule umbes neljakümnega,» ütleb Kleemann raadiosse ja jälgib, kuidas helehall Toyota ringrajale libedaväljaku poole liigub. Selle ääres seisab ülestõstetud kätega instruktor, kes vahetult enne seda, kui auto temaga kohakuti jõuab, mõlemad käed maaga paralleelselt sirgeks ajab. See on märguanne, et juht peab kümnendiksekundi jooksul ise otsustama, kummalt poolt libedaväljakule seatud takistust mööda põigata.

Hetk hiljem sõidab Toyota takistusele mürtsti otsa. «Mis juhtus?» küsib Kleemann naerdes. «Kas põder hüppas teele ja sina mõtlesid temast otse läbi sõita?»