NAPILT üle aasta tagasi kutsus USA välisminister Hillary Clinton kogu maailma seisma internetivabaduse eest. Tänavu 15. veebruaril kordas ta seda üleskutset Washingtoni linnas asuvas George Washingtoni Ülikoolis peetud kõnes. Universaalsete inimõiguste raamistikul põhinev internetivabadus ehk ühenduvusõigus, nagu ütles Clinton, kehtib küberruumis kogunemise ja enese väljendamise ning sellega liitumise vabaduse kohta.
Hoidkem üleilmne arvamusplats mitmekülgse ja puhtana
Vaadates tänapäeval endi ümber toimuvaid maailmasündmusi, peame tõdema, et selle vabaduse eest seismine on tähtsam kui kunagi varem. Kui tagame digitaalsel ajastul need õigused, siis säilitame interneti pakutud võimaluse ja lubaduse olla ideede, innovatsiooni, ühenduvuse ning majanduskasvu platvorm.
EGIPTUSES toimunu ja ajaloos suurima interneti juurdepääsu tõkestamise juhtumi taustal oleme kuulnud president Barack Obamalt, välisminister Hillary Clintonilt ja kogu maailma riigijuhtidelt üleskutseid austada õigust internetile — eeskätt et selle kaudu informatsiooni otsida ja jagada. Eesti juhtkond toetab katseid tagada küberkaitsekeskuse ja teiste algatuste kaudu interneti taristu julgeolek ning sellele juurdepääs.
Internet on muutunud XXI sajandi avalikuks sfääriks — see on otsekui üleilmne agoraa. Rahumeelne kodanikuaktivism, mida hiljuti nägime Tahriri väljakul ja Tunises, leiab tänavademonstratsioonidega kõrvuti ja kooskõlas aset ka internetis. Kogu maailma inimesed kohtuvad iga päev võrgus, et suhelda, väisata uudiste- ja infouniversumit või avaldada arvamust.
Selline diskursus, olgu virtuaalne või näost näkku peetav, annab uued mõõtmed väitlustele, mida oleme pidanud juba sajandeid: kuidas oleks kõige parem valitseda, kohut mõista, heaolu poole püüelda ning luua nii riigipiiride sees kui neist väljaspool tingimused pikaajaliseks arenguks. Digitaalse ajajärgu pakutud ühenduvusvõimalus on lisanud nende iidsete küsimuste omavahelisele lepitamisele pakilisust.
Praeguste valitsuste otsused määravad interneti olemuse tulevikus ja neid ei tehta kergelt.
MEIE ees seisvad valikud on tuttavad, kuid ruum, kus nendega kohtume, pole seda. Kuidas me kaitseme vabadust ja turvalisust, läbipaistvust ja konfidentsiaalsust? Kuidas tagame sõnavabaduse, juurutades ühtlasi sallivust ning harmooniat?
Kõigepealt tuleb tõdeda, et liiga sageli peetakse vabadust ja turvalisust teineteist välistavaks, kuid meil on vaja mõlemat — nii võrgus kui väljaspool seda. Iga päev meenutab ühtaegu infoajastu võimalusi ja ohte. Meil peab olema piisavalt turvalisust, et võimaldada vabadusi, kuid mitte nii palju, et need satuksid ohtu. Vabaduse ja turvalisuse vahel on kaalukeeleks õigusriiklus ning me juhindume sellest ka küberruumis.
Sama kehtib kodanikuvabaduste kohta. Ameerika Ühendriigid pühenduvad võrdse meelekindlusega terroristide ja kuritegevuse jälgimisele ning peatamisele nii võrgus kui väljaspool. Mõlemas valdkonnas püüdleme selle eesmärgi poole kooskõlas oma väärtustega.
Pole saladus, et «turvalisust» kasutatakse tihti internetivabaduse jõhkra ründamise õigustusena. Valitsused, kes turvalisuse tagamise sildi all arreteerivad blogijaid, nuhivad oma kodanike rahumeelse tegevuse järele ja piiravad või tõkestavad juurdepääsu informatsioonile, ei lollita kedagi. Ideede vaigistamine ei tähenda nende hääbumist.
TEISEKS tuleb meil kaitsta nii läbipaistvust kui konfidentsiaalsust. Esimesena mainitu on ülimalt oluline. Me saame anda ja peaksimegi andma oma kodanikele informatsiooni nende valitsuste kohta ning avama äritegevusele uksed piirkondadesse, mis on ajalooliselt olnud enamikule inimestele suletud.
Ent konfidentsiaalsus on samuti erakordselt tähtis. See kaitseb organisatsioonide ja valitsuse võimet täita oma ülesandeid ning teenida avalikkuse huve kõige paremini. Eestlased on võtnud omaks õiguse uurida — ja pidada turvaliseks — riigi ulatuslikus e-haldussüsteemis avalikult talletatud isikuandmeid.
Nii ulatuslikult internetistatud riigis kui Eesti on ülitähtis tagada volitatud isikute juurdepääsu ja samuti kolmandate osapoolte juurdepääsu läbipaistvus, et inimesed ka edaspidi usaldaksid elektroonilist taristut. Valitsused peavad konfidentsiaalsust käsitledes vastama kõrgemale standardile, sest nemad vastutavad avalikkuse ees.
Kõik valitsused vajavad riigi julgeoleku ja kodanike ohutuse asjus mingit konfidentsiaalsust. Näiteks pole mõistlik avaldada internetis tuumajäätmete leidmise ja kõrvaldamise või narkokartellide vägivalla vastu võitlemise kohta käivate riikidevaheliste läbirääkimiste üksikasjalikku kirjeldust.
KOLMANDAKS tuleb meil kaitsta sõnavabadust, juurutades ühtlasi sallivust. Nagu linnaväljakul, nii kohtab ka internetis igasuguseid sõnavõtte: vääraid, solvavaid, konstruktiivseid ja uuendusmeelseid.
Arvestades, et võrgukodanikke on enam kui kaks miljardit ning neid tuleb kiiresti juurde, saab internetis leiduva vestluse mitmepalgelisus ainult kasvada. Inimõiguste ülddeklaratsioonist lähtuvalt on kõigil inimestel sõnavabadusõigus.
Proovikiviks saab see, kuidas tagada internetis sõnavabadus, kuid kasutada selle infokanali mõjukust sallivuse ja rahumeelsuse sõnumi edastamiseks. Meie usume, et selleks on kõige parem vestlusi piiramise asemel veel rohkem julgustada. Kui solvava seisukoha allasurumise asemel selle paljastame ja kahtluse alla seame, siis võimaldame avalikkusel teemasse süveneda ning arvamusele reageerida. Ideede turuplatsil hakkavad väärtuslikumad mõtted aja jooksul tugevnema ja väärtusetud hääbuma.
INTERNETIVABADUS annab meile harukordse võimaluse siduda omavahel inimõiguste küsimus ja igakülgse majandusliku heaolu poole püüdlemine.
Internetivabaduse põhimõtete juured peituvad selles, kui avatud on platvorm, mille kaudu internet saab olla ideede, innovatsiooni ja majanduskasvu tekitaja. Uutele toodetele ja teenustele avatud turud on ettevõtluse, innovatsiooni ning investeeringute katalüsaator. Oleme näinud, kuidas investeeringud ja uued lähenemisviisid voogavad interneti üleilmsel turuplatsil nendesse riikidesse, mis on otsustanud valida oma võrgupoliitika põhitunnuseks avatuse.
Tulevikku liikudes oleme kindlad, et suudame kaitsta ning levitada vabaduse ja turvalisuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse, sõnavabaduse ja sallivuse põhimõtteid ka internetis. Ma ei tea nende ideaalide levitamisel paremat partnerit kui Eesti.