/nginx/o/2010/10/19/451505t1ha65d.jpg)
Miilits tekkis Venemaal enne 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni, kui likvideeriti sandarmid ja politsei. Seejuures eksisteerisid lühikest aega korraga rahvamiilits ja töölismiilits. Alles pärast Lenini võimuletulekut kuulutati ainsaks korrakaitseorganiks viimati mainitu.
Praegu on miilits vaid mõnes kunagise Nõukogude Liidu vabariigis — Valgevenes, Ukrainas, Tadžikistanis, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis. Igal pool mujal, sealhulgas Nõukogude Liidu kunagistes Ida-Euroopa satelliitriikides, on see juba ammu asendatud politseiga.
Lõpuks otsustati ka Venemaal miilitsast vabaneda ning 1. märtsil jõustunud seadus nimetas selle ameti ümber politseiks. Sellest hoolimata võtab militsionääride politseinikeks kujundamine aega veel vähemalt aasta.
Miilitsa ümbernimetamine võeti ette siseministeeriumi põhjaliku reformimise käigus. Põhieesmärgiks kuulutati korrakaitseorganite tegevuse efektiivsuse suurendamine ja korruptsiooni vähendamine.
President Medvedev on nimetanud politsei tähtsaimaks ülesandeks võitlust terrorismi, ekstremismi, maffia ja korruptsiooniga.
Üheks reformimise kaalukamaks põhjuseks sai tõsiasi, et ajakirjandusel oli igal nädalal teatada miilitsameeste väär- ja kuritegudest. Nad jäid vahele purjuspäi autojuhtimise ja relvade ebaseadusliku kasutamisega, kahtlusaluste peksmise, piinamise ja isegi tapmisega, väljapressimise ja altkäemaksu võtmisega, kinnivõetute vägistamise ning muul moel ametiseisundi kuritarvitamisega. Selle kõige tõttu olid miilitsa populaarsus ja lihtkodanike austus militsionääride vastu jõudnud kogu ajaloo madalaimasse punkti.
Eelnõu arutamise ajal tekitas riigiduumas tõsiseid lahkhelisid seadusesse sisse kirjutatud punkt, mille järgi uued politseinikud tohivad peksta naisi, välja arvatud rasedaid. Nii mõnigi avaldas arvamust, et naisi ei tohi üldse peksta, kuid enamik duumaliikmeid niimoodi ei arvanud.
Teravaid arutelusid on põhjustanud ka küsimus, kuidas korrakaitsjate poole pöörduda. Siseminister Rašid Nurgalijev soovitas väljendit «härra politseinik», mis asendaks «seltsimees militsionääri».
Filoloogid on segaduses: nende meelest on ministri pakutud variant sobimatu, kuid lahendust pakkuda nad ei oska.
Kui miilitsameestelt nõuti suhteliselt vähe: neil pidid olema korralikud rõivad ja karm näoilme ning kaasas pidid nad kandma märkmikku, siis politseinikele on esitatud suuremad nõudmised. Lisaks puhtale vormiriietusele peavad nad rinnas kandma nimesilti ja kaasas sidevahendeid. Kõigile korravalvuritele tehakse enne vahetuse algust narko- ja alkotest. Kui varem ei esitatud militsionääridele hariduse kohta mingeid nõudeid, siis praegu — vähemalt on nii kirja pandud — eelistatakse parema haridusega inimesi.
Ka on kinnitatud, et korrakaitsjad muutuvad nüüdsest avatumaks ja hakkavad oma töös arvestama üldsuse arvamust. Ühtlasi on Venemaalgi kehtestatud lääneriikides ammu kehtivad reeglid, et eluruumi sisenemiseks peab politseinikul olema luba, vahistatutele tuleb ette lugeda nende õigused ja nii edasi.
Võib olla üsna kindel, et miilitsa ümbernimetamisega ei muutu esialgu suurt midagi. Tulemusi võib ehk näha alles mõne aasta pärast. Samuti on kahtlane, kas politseiseaduse jõustamine suudab vähendada korrakaitsjate endi seadusrikkumiste arvu.
Igatahes on praegu kokku lepitud järgmistes põhietappides: esialgu peavad kõik miilitsamehed kolme kuu jooksul läbi tegema atesteerimise, millega töötajate arv väheneb viiendiku võrra, aasta teisel poolel antakse politseinikele rinnamärgid ja ametiautodel vahetatakse kirjed, 2012. aastal riietatakse politseinikud uutesse mundritesse. Lisaks annab president lähiajal allkirja hulgale määrustele, mis puudutavad politsei põhikirja, struktuuri, isikkoosseisu ja muid küsimusi.
Samal ajal on naljamehed juba välja mõelnud kümmekond ebatavalist lühendit, mis peaksid tähistama tulevasi politseinikke, kuid tegelikult kätkevad venekeelset sõimu või roppust. Nii on uute terminitena käibele tulnud PISKA (transpordipolitseinik), SUKI (piirkonnavolinik), PIDR (liikluspolitseinik), ŽOP (raudteepolitsei), PUPPS (patrullpolitseinik), PIZDJUN (noorsoopolitseinik), OPSOS (ühiskondliku korra politsei) ning GEI (ühtne riigiinspektsioon). Lisaks on käibele tulnud fraas, mis mõjub eriti kõnekalt venekeelsena: «Милиция служит народу, полиция служит уроду.» (Miilits teenib rahvast, politsei jätiseid.)