Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Aaloe on mitmekesine Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete puude ja põõsaste ning puhmaste perekond, millesse kuulub ligikaudu 420 liiki. Nende seas on nii puukujulisi, varrega põõsa- kui varretuid rosetjaid liike — isegi ronitaimi. Lehed on enamasti paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega, õied on tihti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar.
Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud peaaegu kogu Aafrikas kuiva kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, Austraaliasse ja Mehhikosse. 50 liiki kasvab Madagaskaril.
Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe- ja kõrbealadel. Palju liike kasvab ka mägedes. See on mitmele imetaja- ja linnuliigile toidutaim ja pesakoht ning seda tolmeldavad peamiselt linnud.
Aaloe on tähtis toormaterjal farmaatsiatööstusele. Sellest saadakse glükosiide, sealhulgas aloiini. Meditsiinis kasutati seda taime esialgu lahtistina. Aaloeekstrakt kuulub tänapäeval ka paljude muude toodete, näiteks kosmeetikumide, pesemisvahendite ja jookide koostisse.
Allikas: vikipeedia