Seakatkupuhang Põhja-Lätis meenutas, et oht ei ole kadunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sääraseid suurest katkuohuallikast teatavaid silte ei tule Viljandimaa sealautade lähistel loodetavasti enam kunagi näha. Tumepunasega märgistatud Põhja-Läti piirialad on aga suurima ohuga piirkonnad, mistõttu valvsust kaotada ei tohi. Möödunud nädalal ründas katkupisik Sigulda farmi.
Sääraseid suurest katkuohuallikast teatavaid silte ei tule Viljandimaa sealautade lähistel loodetavasti enam kunagi näha. Tumepunasega märgistatud Põhja-Läti piirialad on aga suurima ohuga piirkonnad, mistõttu valvsust kaotada ei tohi. Möödunud nädalal ründas katkupisik Sigulda farmi. Foto: Marko Saarm / Veterinaar- ja toiduamet (montaaž)

Seakatk tõstab Baltimaades taas pead: eelmise nädala alguses tulid Põhja-Lätist ärevad teated, et surmav viirus oli sisse murdnud mitme tuhande seaga farmi.

13. jaanuaril tuvastati Lätis käesoleva aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel. See juhtus Sigulda lähistel asuvas enam kui 5000 seaga farmis. Samuti avastati katk esimest korda ka Läti loodeosas Ventspilsi regioonis. Mullu 25. novembril leiti viirus ühest Leedu koduseafarmist. 

«Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka kõige külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,» ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. 

Märksõnad

Tagasi üles