Veebipäeviku pidamine annab paksu naha ja lisab enesekindlust

Blogipostituste tegemine võib olla ajakulukam kui esmapilgul tundub. Tihtipeale tuleb lisaks kirjutamisele tähelepanu pöörata ka foto- ja videomaterjalile.

FOTO: Tuulike Kivestu

Nii mõnigi on tunnistanud, et satub kaaskodanike blogiveergudele sagedamini kui mõne meediaväljaande omadele. Eks teiste magamistuppa ole ikka põnev piiluda ja nende kapisisu uurida.

Sakala rääkis kahe Viljandi neiuga, kes otsustasid mõni aasta tagasi oma veebipäeviku avada ja seal oma eluseiku jagada. Kuigi esmapilgul tundub blogimine imelihtsana, võib ühe postituse tegemine aega võtta lausa mõni tund.

22-aastane Meryl Mägi õpib Rootsis Lundi ülikoolis ja peab end aktiivseks neiuks. «Minu suurim hobi on mu äsja kolmeseks saanud moeblogi,» ütleb ta.

Blogimist alustas Mägi pool aastat pärast Rootsi kolimist, 19-aastasena. Tema blogi vaatab 700–1000 inimest nädalas.

«Blogima ajendasid mind Rootsi tänavastiil, mis oli nii uudne ja teistsugune, ning kohalikud stiiliblogid. Otsustasin hakata jagama ka oma ettekujutust stiilist ja moest,» kõneleb ta.

Nii ongi Meryl Mägi blogipostitustes rõhk tema enda riietumisstiilil ning moesuundadel. «Postitan väga tihti pilte sellest, mida kannan, ning annan enne uut hooaega teada, mismoodi ja kuidas midagi tuleb kanda.»

Lisaks võib Mägi blogist leida iluteemalisi postitusi ning üht-teist elust Rootsi üliõpilasena.

Oma sõnul on ta endale blogimise juures reegliks seadnud, et postitusi tehes ei ole ta negatiivne ega räägi halbadest asjadest. «See on ikkagi koht, kust inimesed loodetavasti inspiratsiooni ja ideid koguvad.»

Sügavalt isiklikuks Meryl Mägi oma blogis tavaliselt ei lähe, kuid iga postituse all jagab ta ka uudiseid oma igapäeva tegemistest. «Mõned lugejad käivad mu blogi lugemas piltide pärast, mõned just seepärast, et minu tegemistega Rootsis kursis olla.»

Negatiivset kriitikat pole Mägi oma sõnul eriti ei kogenud. «Enamasti tuleb üdini positiivset tagasisidet. Mõnikord on väikesed kommentaarid võõrastelt. Aga olen saanud ka novellipikkusi kiidulugusid,» räägib ta ning nendib, et sõpradel oli algul olnud raske mõista, mida ta teeb ja miks see blogi on, kuid nüüd on nad väga toetavad.

Meryl Mägi tunnistab, et postitustele kulub päris palju aega ja kõige enam võtavad seda tema tüüpilisimad postitused, milles ta näitab oma päevast rõivavalikut.

Esmalt tuleb kokku panna riietus. See käib päris kähku, kui endale kindlaks jääda. Siis on tarvis end pildivalmis sättida ja sõita sobivasse paika, mida tuleb tihtipeale ka tükk aega otsida. Pildistamisele kulub Mägil veerand tundi ning pärast seda töötleb ta arvutis tunnike veel pilte. «Kirjutamine võtab aega vaid pool tundi, sest kirjutan vabas vormis ja kahes keeles – kõik tuleb loomulikult.»

Postitada üritab Mägi vähemalt kolm korda nädalas.

Avalikult blogib Meryl Mägi seetõttu, et teistele inspiratsiooni ja ideid anda. «Oma elu üksipulgi ma lahti ei haruta ning jagan teistega vaid toredaid asju.»

Mägi teenib blogimisega ka raha, kuid summadest ta rääkida ei soovinud.

Kahtlemata on blogimine Mägi elu mõjutanud. «Olen saanud äärmiselt moeteadlikuks ja see võib end kunagi ära tasuda. Blogimine on arendanud mu pildistamis-, modellitöö- ja kirjutamisoskust. Aga ma olen muutunud ka palju enesekindlamaks ning mõistnud, et kõik on enda kätes. Samuti on blogimine kasvatanud mulle paksu naha.»

Parimaks peab Mägi blogimise juures seda, et on tänu sellele kohtunud ja tutvunud huvitavate inimeste ning moevaldkonna tegijatega.

Vale kujutlus

Meryl Mägi arvates on blogimine Eestis üsna uus teema ja paljud ei tea veel, mida see endast täpsemalt kujutab. «Kuulsin ühelt reklaaminduses töötavalt inimeselt, et kui pakkuda mõne kauba promomiseks blogijate abi, siis vastus on üldjuhul: meie 13-aastaste teenust ei vaja. See on täitsa vale pilt, mis on blogijatest tekkinud, sest tegelikult on tõsiselt võetavad blogijad enamikus väga asjalikud kõrgharidusega inimesed, kes teavad, mida teevad,» räägib ta ning lisab, et läinud aastal hakkasid Eesti inimesed siiski juba rohkem blogijate mõju suurust mõistma.

Perekond loeb Meryl Mägi blogi iga päev ja on igati toetav. Mägi postitab nii eesti kui inglise keeles. «Suurim hulk minu lugejaid on Rootsist ja Eestist. Rootsi keeles kirjutades ma end veel mugavalt ei tunne, sest ei mõista korralikult slängi, mida blogides kasutatakse.»

Alustas teismeeas

17-aastane Mariel Pähkel alustas blogimist juba 14-aastasena. Mullusel Eesti blogiauhindade jagamisel tunnistati tema blogi parimaks noorukite blogiks.

«Mul on alati olnud suur soov oma kogemusi või seiklusi teistega jagada. Sellepärast alustasin ka blogimist. Inspiratsiooni sain Soome ja Rootsi blogijatelt,» kõneleb Mariel Pähkel. «Teiste blogisid lugedes meeldib mulle, kui kirjutatakse millestki, mida ma ka ise olen kogenud. See äratundmisrõõm.»

Tema enda blogist võib leida enamasti pilte koos lühikese jutuga, näiteks moepilte või pilte tema tegemistest. «Mõnikord otsustan aga lihtsalt Eestit avastada ning tee peal teen blogisse mõned klõpsud.»

Pähkel märgib, et ei ole seda tüüpi inimene, kes kirjutaks blogis täpselt ja kellaajaliselt, mida ta iga päev teeb. «Pigem jagan oma tegemisi laias laastus minevikuvormis või plaanidele kergelt vihjates. Ma arvan, et kellelgi ei ole vaja täpselt teada, mis on mu kodune aadress või kust mind võib iga päev leida.»

Pähkel on saanud oma blogi kohta nii positiivset kui negatiivset tagasisidet. «Õnneks pigem positiivset, kuigi alati kulub ka kriitika ära,» nendib ta. «Ühel suvisel üritusel tuli üks mu blogi lugejatest minuga rääkima. Ta tõi välja blogi head küljed ja ühtlasi need, mis vajaksid parandamist. Olen talle ülimalt tänulik, sest nüüd saan lugejatele paremat kvaliteeti pakkuda.»

Mariel Pähkel teeb kuus kümmekond postitust ning leiab blogimiseks ja fotomaterjali jäädvustamiseks aega pigem nädalavahetuseti. «Kui mul on idee, millest kirjutada, siis teen seda. Kui ideest jääb puudu, ootan motivatsioonihetke.»

Konkreetset sissetulekut Mariel Pähkel blogipidamisest ei saa. «Enamiku koostööprojektide eest tasutakse aga kingitustega, mis ei ole ju sugugi halb.»

Mariel Pähkel tunneb, et on tänu blogipidamisele muutunud avatumaks. «Olen saanud juurde julgust ja mu suhtlemisoskus on paranenud. Oskan olukordadele vaadata teise nurga alt. Tänu blogile on mu tutvusringkond kasvanud ja koostööprojekte tehes olen leidnud sõpru, kellega blogiteemadel pikemalt vestelda.»

Eestis on Pähkli sõnul päris palju neid, kes toetavad blogimist ja blogijaid igal võimalikul moel. «Olen aga kohanud ka neid, kes suhtuvad sellesse ükskõikselt. Umbes nii, et mis see siis ka ära ei ole – lihtne.»

Üldiselt leiab Pähkel, et Eesti blogimaastik aina kasvab ja blogimise suhtes muututakse järjest tolerantsemaks.

Keerulistel aegadel on Mariel Pähklit tugevalt toetanud tema pere. «Just perekond ongi see, tänu kellele ma ikka veel oma rajal püsin ja edasi püüdlen. Nemad loevad mu uut postitust peaaegu alati kõige esimesena ega jäta ühtki vahele. Võib öelda, et blogimine on toonud mu perre uusi kogemusi ja toredaid hetki.»

Mariel Pähkel lisab veel, et alustas blogimist koos kaksikõe Kristel Pähkliga, kuid nüüd on ta seda juba mõnda aega teinud üksinda. «Kristel leidis, et see pole talle, aga ta käib siiski minuga blogijate üritustel kaasas ja on mulle palju abiks.»

ARVAMUS

Maarja Punak

FOTO: Kristjan Teedema

MAARJA PUNAK,
veebikonstaabel

Mida rohkem blogis isiklikku elu avatakse, seda suurem on tõenäosus, et seda hakatakse avalikult kommenteerima. Seega tuleb olla valmis oma otsuste, valikute ja tegemiste kriitikaks. Kodune aadress on ehk üks olulisemaid asju, mida ei maksa kirja panna: virtuaalselt on inimesi palju lihtsam blokeerida kui siis, kui nad ukse taha ilmuvad.

Ma olen näinud nii noorte kui vanemate inimeste ebaõnnestunud blogimist. Nii et vanus ehk ei ole määrav. Minu hinnangul võiks aga kõik alla 12-aastaste postitused olla lapsevanemaga kooskõlastatud.

Algaja ei tohiks oma blogi avaldada enne, kui on pidanud seda kolm kuni kuus kuud kinnisena, nii et seda on võimalik lugeda vaid parimatel sõpradel. Nemad saavad anda ausaid ja kriitilisi kommentaare, mis on blogis hästi ja mis vajab muutmist. Sel juhul saab blogija eksida, ilma et ta sellega kogu oma blogijakarjääri kohe alguses ära rikuks.

Tagasi üles