Tundub, et praegu on meil selline aeg, kui kõigesse ja kõigisse on mingid kuramuse käärid sisse lükatud. «Valitseb globaalne fissiliteet,» ütleksid inimesed, kes keerulise kõnepruugi eest palka saavad.
Tellijale
Sööme sõnu. Rätsepa unenägu
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
21. jaanuar 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
No mis meil siis täpsemalt on... Kõigepealt muidugi poliitilised lõhed. Tekk on niigi kitsas ja viledaks kulunud, aga iga mats kisub seda ise suunas, et just enda nabale sooja saada. «Võta mind, mul on suudlemata huuled!»