Viljandimaalased näitasid riigipeale isetegemise tahet

President Kersti Kaljulaid tegi neljapäeval oma ametiaja esimese ametliku visiidi Viljandimaale.

Ta kohtus esmalt maakonna suurima ettevõtte Viljandi Aken ja Uks juhtidega ning tegi ringkäigu firma tootmiskompleksis. Järgmiseks jalutas ta saatjaskonnaga jäähalli, kus parasjagu käis Jakobsoni kooli õpilaste kehalise kasvatuse tund. Jääväljaku vabatahtlik ja hokiaktivist Timo Tints rääkis presidendile rajatise saamisloost ning iluuisutaja Paula Lohk andis külalistele põgusa jäätantsuetenduse.

Ehkki seda päevakavas polnud, pani Kersti Kaljulaid ka ise jäähallis uisud alla ning tegi platsil mõned sujuvad poognad. See oli lühikese külaskäigu vältel juba teine kord, kui ta uisutas – nimelt oli ta eelmisel õhtul teinud järve uisurajal 20-kilomeetrise treeningu.

Pärastlõunal käis riigipea kultuuriakadeemias ning kohtus pärimusmuusika aidas eakate abistamise vabakonnaga.

Õhtul asetas Kaljulaid kommunistliku genotsiidi ohvrite mälestuseks Pilistverre rajatud kivikangrusse kaks kivi: ühe oma pere poolt ning teise hiljuti teda oma kodumaal võõrustanud Saksa presidendi Joachim Gaucki nimel. Viimase seetõttu, et Kaljulaidi vanaema ja Gaucki isa elasid omal ajal väljasaadetutena samas Siberi piirkonnas.

Viljandimaa visiiti kokku võttes tõdes president, et tajus siinsetes inimestes suurt tahet ise midagi ära teha. «Võtame näiteks mittetulundusühingud Teeme, Viljandi Maanaiste Ühendus ja Viljandi Uisutajad või Pilistvere külakogukonna: nende kõigi liikmed pole saanud olla rahus, sest on näinud, et nende kodukandis on midagi puudu. Nad on ise hakanud tegutsema ja leidnud lahendused,» kiitis ta.

Eelöeldu näitab Kaljulaidi sõnul seda, et Eesti ühiskond on jõudnud sotsiaalse ümbermõtestamise lävele. «Oleme ära tabanud midagi, mida jõukad lääne riigid võib-olla pole veel tabanud. Me mõistame, et arusaam riigist ei saa olla selline, et maksad maksud ära ja ootad pärast kõiges ja kõikjal vastutasuks teenuseid.»