Viljandi esimene liginullenergiamaja vaatab uhkelt järvele ja tulevikku

Läinud aasta märtsis valmis Viljandi järve ääres Ranna puiesteel mäenõlval Viljandimaa esimene ja seni ainuke liginullenergiamaja, mis tarbib energiat väga säästlikult ja toodab ise lisaenergiat

Hoone igalt korruselt avaneb vaade Viljandi järvele. Kõige parem on seda nautida teise korruse suurelt rõdult. Nagu peopesal on näha terviserajal liikujad ja veidi kaugemale jääv sõudebaas. Kätte paistavad päikesetõus ja loojangust tekkivad varjud järve teisel kaldal. Omaette vaatamisväärsus on päikesepaneelide rivid maja katusel.

Hoone ehitanud osaühingu Sense juhatuse liikme Kristo Kalbe kinnitusel on see Viljandimaa ainus passiivmaja. «Selle sertifitseerimisprotsess on küll veel pooleli. Sertifitseeritud passiivmaju on Eestis praegu kaks: üks Põlvas ja teine Tartumaal,» rääkis ta.

Kalbe sõnutsi kulub kõnealuse hoone soojana hoidmiseks äärmiselt vähe energiat ning põhimõtteliselt võiks seda kütta kas või treeninguseadmel sportides.

«Muidugi on majas ka väike küttesüsteem, seega ei pea pererahvas vahetpidamata tantsu lööma,» lisas ta. «Äärmiselt väike energiavajadus on saavutatud külmasillavaba, õhkupidava ja väga soojapidava konstruktsiooniga ning seda kontseptsiooni soodustava arhitektuurse vormiga, mis on orienteeritud päikesele.»

Hoone vundament, välisseinad, katus ja aknad peavad suurepäraselt sooja. Samas lasevad aknad valgust väga hästi läbi. Kasutatud on kolmekordseid klaaspakette, mis on täidetud väärisgaasiga krüptoon. Soojapidavad puitraamid on soojustatud väljastpoolt. Akna kinnitus- ja liitekohtades on külmasillad nii tühised, et neid võib suisa ignoreerida. Väga tähtis on ka see, et suured aknad vaatavad lõunasse.

Simulatsiooniarvutused

«Hoone ventilatsioonisüsteemi abil on tagatud efektiivne soojatagastus. Sissetulevat õhku soojendab väljatõmmatav õhk, kuid õhuvood omavahel kokku ei puutu. See tagab ruumides värske õhu,» kõneles Kristo Kalbe ning rõhutas: «Väga oluline on kogu komplekti koostoimimine. Soojapidavust ja akende valguseläbilaskvust suurendades kasvab suvise ülekuumenemise risk. Selle vältimine on majas lahendatud väljaulatuva katuseräästa ja rõdu ning fassaadi integreeritud päikesekaitseruloodega. Kõik see on valitud simulatsioonarvutuste põhjal.»

Päris ilma kütmiseta Eesti külmas ja pimedas kliimas siiski hakkama ei saa. Selle hoone puhul valiti küttelahenduseks Viljandi kaugküttevõrk. Sealt võetakse energiat siis, kui väljas on väga külm ja pilvine. 4. jaanuariks, kui Sakala seda maja uudistamas käis, polnud kaugkütte võimalust sel talvehooajal veel kasutatud.

«Päikeselistel päevadel soojeneb maja akendest sisse paistva päikesekiirguse toimel ning küttesüsteemile pakuvad lisatuge päikesekollektorid, mis soojendavad akumulatsioonipaagis vett. Lisaks on selle hoone katusel elektrivõrku ühendatud päikeseelektripaneelid ja suvel toimib maja päikeseelektritootmisjaamana. Tänu sellele liigitub maja liginullenergiahooneks,» selgitas Kalbe.

Tema sõnutsi osalesid maja väga põhjalikul planeerimisel nii parimad spetsialistid kui ka tellija ise. 

Just omaniku soove arvestades mõtlesid arhitekt ja sisearhitekt välja ruumilahenduse.

Ainulaadne garaažiuks

«Hoone ehitust ilmestasid ka mitmesugused uudsed konstruktsioonilised lahendused. Näiteks on sel majal ainulaadne väga hästi sooja pidav vaakumsoojustuspaneelidega garaažiuks,» märkis Kristo Kalbe.

Nagu ta ütles, võib robottolmuimeja osta igasse majja, aga seinu, mis oleksid soojad ka kõige külmemal talvepäeval, nii lihtsalt ei saa. «Selles majas on igal pool väga ühtlane temperatuur. Et hoone on külmasillavaba, ei teki tubade nurkadesse hallitust, mida peaks remonditöödega eemaldama. Mugav planeering, valgusküllased ruumid, igal ajal olemas olev värske ja soe õhk, välismüra isoleerivad seinad – need on mugava elukeskkonna komponendid, mida tihti ei märgata, ent mis on palju olulisemad kui puldist lülitatav valgustus.»

Muidugi ei välista passiivmaja kontseptsioon automaatikat ja kõnealune hoone on hea näide, kuidas on tagatud mugavus väga mitmel tasemel. Elutoa seinal näiteks on midagi kompuutrilaadset, mis toob kätte pildid majas olevatest kaameratest ning mille kaudu saab reguleerida valgustust, kardinaid, temperatuuri ja muud. Ning ka robottolmuimeja, mis peremehe ära olles hoonet koristab, on olemas.

Seinte, lagede ja põrandapindade viimistluseks on Kalbe kinnitusel kasutatud looduslikke materjale, sest need annavad ruumidesse meeldiva lõhna, on mürkaineteta ning tagavad kokkuvõttes tervisliku sisekliima. Lisaks on maapealsete korruste kandekonstruktsioon eesti puidust ning soojustusmaterjalina on maapealsetel korrustel kasutatud kohalikku tselluvilla, mis on toodetud ümbertöötatud paberist.

See maja ei vaata mitte ainult Viljandi järvele, vaid ka tulevikku.