Koolide kõrval jääb raha mõisale

Kõige rohkem raha kulub tänavusest eelarvest Suure-Jaani vallas Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse mõisaaegse hoone rekonstrueerimiseks.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Suure-Jaani tänavune aastaeelarve on mullusest veidi suurem, 5,8 miljonit eurot, kuid põhitegevuseks määratud summa on üheksa protsenti väiksem.

Suurim investeering on Lõhavere ravi- ja hooldekeskusele kuuluva mõisahoone rekonstrueerimine. Euroopa regionaalarengu fondi toetatava projekti omaosaluse katab vald 390 352 euro suuruse laenuga.

Väga palju kulub keskkonnainvesteeringute keskuse projektide omaosalusele.
«Tahame, et 2012. aasta lõpuks oleks kogu Suure-Jaani linnas tänapäevased vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Praegu kasutab neid vaid 30 protsenti majapidamistest,» rääkis vallavanem Tõnu Aavasalu. «Valla osalus selles projektis on tänavu 223 636 eurot, lepingud on sõlmitud ja tööd juba käivad.»

70 578 euroga toetab omavalitsus ühtekuuluvusfondi projekti, mis on seotud valla külade vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisega. Selle käigus uuendatakse kõik puhastid ja pumbamajad. Kolme aasta peale kavandatud projekti kogueelarve on 5 878 870 eurot. Projekteerimis- ja ehitustööde tegija leidmiseks kuulutatakse õige pea välja hange.

Päästekomando kolib

Märtsi lõpul avatakse Suure-Jaani päästekomando tarbeks rekonstrueeritud ruumid hoones, kus varem tegutses bussifirma. Et tehakse vaid hädapärane remont, on kulud väikesed. Hoone omanikuga saadi kokkuleppele, et tänavu tasutakse tööde eest 14 700 eurot ja järgmisel aastal teist sama palju. Nii saavad päästjad endiste kitsaste asemele avaramad tööruumid.

Vallavanem ütles, et läinud aasta teisel poolel tuli teha negatiivne lisaeelarve, sest üksikisiku tulu- ja maamaksu oli laekunud arvatust vähem. Seetõttu jäi renoveerimata Suure-Jaani gümnaasiumi aula. Kavandatud töö soovitakse ette võtta tänavu. Omavalitsusel kulub selleks 185 344 eurot. «Tahame sellest teha valla esindusaula,» sõnas Aavasalu.

Kõvad kärped

Kärbete kohta rääkis vallavanem, et tublisti on vähendatud üldkulusid. Mullu koondati vallavalitsuse ehitusnõunik. Tema töö teevad ära arhitekt, registripidajad ning majandus- ja ehitusosakonna juhataja.

Mullu moodustasid sotsiaal­se kaitse kulud eelarvest 7,4 protsenti, tänavu võtavad need 6,6 protsenti. «Riik on järk-järgult vähendanud hooldajatoetuse maksmist. Vallavolikogu otsustas, et ka omavalitsus ei anna abi enam laustoetusena. Seda saavad avalduse alusel need, kel on seda otseselt vaja,» kõneles vallavanem.

Koolide töötajate palgafond on miinimumini viidud. 30 483 euro suurune kokkuhoid saavutati õpilaste vedaja leidmiseks korraldatud uue hankega. Et riik kehtestas maksimummäära, mida omavalitsused peavad tasuma mujal koolides õppivate laste eest, hoiab vald tänavu kokku 47 319 eurot.

Vallavanem nentis, et hariduskulutused moodustavad põhieelarvest 60,8 protsenti. «See valmistab ka veidi muret: tahaks sinna rohkem investeerida. Meil on aga neli väiksemat põhikooli ja seetõttu peavad kõik elama väga kokkuhoidlikult.»

HINNANG

Aino Viinapuu,
Suure-Jaani arendus­nõunik

Kavandasime eelarvet koostades tulumaksu laekumist mullusest 1,8 protsenti suuremana. See vahe on aasta alguse kahe kuuga juba peaaegu täis tulnud. Jaanuaris oli laekumine mullusest suurem 11,5 ja veebruaris 5,9 protsenti.
Oleme kokku leppinud, et ei hakka lisanduvat raha väikeste summadena laiali jagama. Esmalt on vaja lappida eelarveauke, mida on tekitanud erakordselt lumerohke talv: ära on kulunud teedele mõeldud investeeringusumma ja kruusateede hööveldamisraha. Tõenäoliselt saame siiski aasta teisel poolel teha lisaeelarveid.

Tagasi üles