Mulgi keskus peab otsima uusi rahaallikaid

Sooglemäel on korraldatud osavõtjaterohkeid talguid ning seal on rassimas käinud rahvast nii lähedalt kui kaugelt. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mulgi kultuuri instituudi plaan taastada Helme vallas Sooglemäel Mulgi suurtalu ning rajada sinna rahvakultuuri tutvustav külastuskeskus sai esimese tagasilöögi, sest ettevõtluse arendamise sihtasutus jättis mulkide projekti rahata.

Kuigi lähemas tulevikus pole võimalik ehitust alustada, ei kavatse mulgid siiski ehitusplaani nurka visata. Valminud on külastuskeskuse põhi- ja haljastusprojekt, tehtud tehniline ekspertiis ja hangitud ehitusloa saamiseks kooskõlastused, nii et ehituse alustamiseks ongi puudu ainult veel raha.

Tihe sõel

Projekti eeldatav maksumus on 1,66 miljonit eurot (26 miljonit krooni).

Tulevast keskust analüüsides prognoositi aastaseks külastajate arvuks 28 000. Tulijatena nähakse lähikonna inimesi, sise- ja välisturiste, seminaride, konverentside, koolituste ja teiste ürituste korraldajaid ning teisi.

Viimaseid päevi Mulgi kultuuri instituudi juhatuse esimehena ametis olev Kristel Habakukk märkis ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) rahajagamist kommenteerides, et kõik toetused läksid piirkondadesse, kus turism on juba üsna elav.

«Sellise rahajagamise tulemuseks ongi ääremaastumine,» leidis ta.

EAS jättis samast meetmest rahuldamata ka Viljandi uue kunsti muuseumi taotluse.  Muuseumi eestvedaja Mark Soosaar on varem «Sakalale» öelnud, et Lõuna- ning Kagu-Eesti on toetust saanud objektide hulgast sootuks välja jäänud.

«Tuleb hakata otsima uusi rahastamisvõimalusi, ega siis raha ole maailmast otsa saanud,» lausus Habakukk. Seniselt ametikohalt lahkub ta isiklikel põhjusel. Avalduse andis ta selleks juba möödunud aasta lõpul ning see polnud kuidagi seotud EAS-i eitava otsusega.

Soove rohkem kui võimalusi

EAS andis seitsmele piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme külastuskeskkonda arendavale projektile 16,7 miljonit eurot. Rahasaajate seas olid Lottemaa teemapark, Kiviõli seiklusturismikeskus, Audru ringrada, Rakvere linnus, Narva-Jõesuu rannaala, Kärdla sadam ja Sõrve tuletornilinnak.

Tähtajaks esitatud 128 taotluse mahuks oli 173,9 miljonit eurot, seega ületasid taotlused vooru mahtu enam kui kümme korda. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet rahastab Euroopa regionaalarengu fond.

«Meie toetusskeem on üles ehitatud nii, et suuremad võimalused võita on nendel taotlustel, mis toovad konkreetsesse piirkonda rohkem uusi külastajaid nii Eestist kui välismaalt,» selgitas rahajagamise põhimõtteid regionaalminister Siim Kiisler. «Tähtis on ka see, et turistide raha jääks piirkonda ning looks uut jõukust ja töökohti.»

EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov on samuti seda meelt, et rahastatud seitsmel projektil on kõige suurem tõenäosus saavutada püstitatud eesmärke ehk  tuua Eestisse väliskülalisi ning meelitada neid ka Tallinnast ja Harjumaalt kaugemale.

«Kahjuks oli Mulgi keskuse võimalike külastajate arv absoluutselt üle hinnatud,» nentis Hankov.

Meetme nõuetele vastavaid projekte hindas EAS-i moodustatud komisjon, kuhu kuulusid turismivaldkonna eksperdid.

ARVAMUS

Andres Rõigas,
Halliste vallavanem

Loomulikult ei saanud me sajaprotsendiliselt kindlad olla, et EAS meid rahastab, kuid lootsime ikka. Nüüd tuleb siis asju ajada teiste programmide kaudu, küll me mingi lahenduse leiame. Mina olen küll optimistlik. Võimalik, et hakkame ehitama jupikaupa.