Igor Gräzin: Algamas on pimedate eelarveööde festival

Igor gräzin: «Kurb lugu lilleke nagu ütlevad tänapäeva noored. Tuleb tekitada turg, kus tekib hind.» Foto: Toomas Huik

ÄRME HAKKAME siinkohal kobama läbi eelarvesummade rägastiku. Fakt on, et selle aasta esimeses kvartalis, mille tulemused on nüüd kindlalt teada, tõusid palgad kaks korda kiiremini kui hinnad.

EESTIS EI tohi pärast kella 22 viina osta ja reklaamida, sest muidu ei maga inimesed end järgmiseks päevaks välja. Aga teleuudiseid vaadata ja ajalehti lugeda tohib millal tahes, kuigi see viib viimasel ajal uneraasu kiiremini kui pitsike valget.

USA-st tulevad uudised on tõesti üleilmselt õudsed ja kui juba igioptimistlikud ameeriklased räägivad nii löödud olekuga, on asjal tõsi taga. Kogu maailmale on midagi rasket juhtumas.

Samas kui vaadata Eesti riiki, tema majandust ja järgmise aasta eelarve projekti, on mossitamiseks ja ähvardusteks ainult kaks põhjust. Esiteks ei mahu meile hinge, kui kellelgi läheb paremini kui meil. Teiseks saab alati palju nalja, kui teist inimest ehmatada.

Lühidalt öeldes muutus meie riik odavamaks, kuid mitte õhemaks. Just selles reservide mittekasutamise idee oligi: näidata, et samade ja väiksemate kulude juures saab ära tehtud sama palju või isegi rohkem tööd.

Oletame, et eelarves jääb miskit puudu. Reservist võetud rahaga saaks küll augu kähku kinni lappida ja suure hurraaga hõisata, kuidas just meie tegime elu heaks, kuid ülekulu jookseks ju edasi. Järgmised valimised see ehk päästaks, aga mis saaks tulevikus?

Kui John Dillingerilt küsiti, miks ta elu aeg tegeleb just pankade röövimisega, vastas ta, et ainult sellepärast, et seal on raha. Jah, esimene ja lihtsaim mõte, mis turgatab rahapuudusel ajukäärudesse nii riigile kui pangaröövlile, on: raha ära võtta!

Isamaa ja Res Publica Liit tahtis inimestelt ära võtta kaks protsenti täiendava käibemaksuna ja vanemahüvitistest 400 miljonit. Sotside idee oli võtta lapsevanematelt sama palju, aga samad maagilised kaks protsenti hoopis tulumaksuna ja juurde panna veel automaks.

ENT REFORMIERAKONNA (õieti küll toona veel Liberaal-demokraatliku erakonna) 16 aastat tagasi algatatud ainuvõimalik majanduse arendamise tee, maksude minimiseerimine ja alandamine, jäi paika ning siit tuleneb Eesti riigi edasine kasv. See tuleb sama kindlalt, kui hommikuti tõuseb päike, ja ikka veidi varem, kui oodatakse.

Täidetud on olulisim lubadus inimestele, kellele me oleme palju võlgu ja kes ise enam oma majanduslikku olukorda muuta ei saa. Need on pensionärid. Neile maksame 2,8 miljardit krooni rohkem (seda on palju rohkem!), kui laekub sotsiaalmaksust.

Niisiis võib öelda, et kogu eelarve koostamise lahing käis selle nimel, et pensione makstaks välja ikka täpselt nii palju, kui lubatud.

Muide, pensionidele kulub kümme korda enam raha kui vanemahüvitisteks. Kusjuures see hüvitis on eestlusele ülitähtis, sest lapsi on hakanud rohkem sündima peredesse, kus seda varem ei tahetud majanduslikel kaalutlustel ette võtta.

ÄSJANE LAHING näitas kätte meie eelarvetegemises märkamatult kasvanud vea. Nimelt on meil paljud kulutused raudselt seotud mingite teiste summadega. See on olnud ametkondade kaval nõks, tagamaks endale raha, ilma et nad ise peaksid selle nimel pingutama.

Vaevalt saaks kaitseminister pühenduda Tallinna keskele augu kaevamisele, kui tal poleks eelarvedebatis teha muud kui pöidlaid keerutada. Tema NATO-le lubatud protsent jookseb ju paberitesse nii ehk naa. NATO on muidugi püha asi, aga teistes valdkondades ei tohiks see päris nii olla.

Eelarvekoostajate suured tõrjelahingud on parlamendis alles ees. Keskerakond lubas kohe, et sisu teda ei huvitagi, aga palju öid saame ärkvel istuda küll. Ärge muretsege, istumegi. Ka tuletõrjujad ja kiirabiarstid teevad 24-tunniseid valveid. Ega me neist kehvemad ole.