(Artikkel on ajendatud Viljandi linnavolikogu opositsiooni Kalvi Märtini suhtes algatatud umbusaldusavaldusest.)
Umbusaldus kui valimismängude avavaatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILJANDI VOLIKOGU viimatisel istungil tehtud umbusaldusavaldus kukkus oodatult läbi. Selle üle ei imesta tõenäoliselt ka umbusaldajad ise. Tõele au andes ei olnud avalduses kandvaid argumente, küll aga esitajate soovi tõlgendada väljatoodud punkte oma parema äranägemise järgi. On näha, et protsesside sisusse ei ole kas tahetud või osatud süveneda.
Olles hästi kursis oma vastutusalas toimuvaga, pean kahjuks nentima, et pinnapealne suhtumine laieneb mitmele sotsiaaldemokraatide väljaütlemisele, mis on viimasel ajal avalikkuses kõlanud. Umbusaldajate süüdistused saavad eriliselt küünilise meki, kui võtame arvesse, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetmega seostuvate tõrgete taga on suuresti tegematajätmised ajast, mil võimul olid umbusaldajad ise.
ALUSTAN SIISKI algusest.
Siseminister on välja andnud määruse «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord». Selles on sätestatud hulk põhimõtteid, näiteks millistel alustel ja millistel piirkondadel on võimalik toetusi taotleda. Sätestatud on ka toetuste andmise eesmärk: «majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.»
Määruse paragrahvis 12 seisab, et rahastamistaotluse võib esitada tegevuskavas sisalduvate objektide ja tegevuste kohta. Lisaks on siseminister oma käskkirjaga kehtestanud maakondade toetuste eelarve, milles Viljandimaa summa on ligi 11,3 miljonit eurot.
Umbusaldusavalduses on kirjas: «PKT meetmest raha saamine suurte taristuprojektide ellu viimiseks on olnud juba peaaegu kaks aastat Viljandi linna üks olulisimaid eesmärke.»
Tõsi. Kuid nagu ma juba ütlesin: selleks et saaks raha taotleda, peab projekt, mille tarvis seda taotletakse, olema kantud maakonna tegevuskavasse.
Tegevuskava kinnitati alles 4. märtsil 2016. Taotluste esitamise tähtaeg oli aga 4. juulil. Seega ei olnud projektidega tegelemiseks aega mitte peaaegu kaks aastat, vaid ainult neli kuud.
Me suutsime nelja kuuga kokku panna projektid ning rahataotluse, millega linn saab Kantremaa tööstusala tugitaristu ajakohastamiseks peaaegu 1,3 miljonit eurot. Suur tänu tuleb selle eest öelda eeskätt linnavalitsuse töötajatele. Kindlasti ei saa märkimata jätta piirkonna ettevõtjate panust. Kõik enam kui 20 ettevõtte juhti, kellelt palusime taotluste kokkupaneku juures abi ja tuge, olid väga mõistvad ja abivalmis.
VILJANDI MAAKONNALE ettenähtud rahast on jagatud umbes kaks miljonit eurot. Alles on veel üle üheksa miljoni euro, millest loodame Viljandile saada üle viie miljoni.
PKT järgmine taotlusvoor on praeguse info järgi 2017. aasta teisel poolel. Teame, mida peame tegema, et rahastatud saaks linnakeskuse avaliku ruumi ajakohastamise projekt, samuti Männimäe ning linna keskuse ja teiste piirkondade vaheliste ühenduste arendamine, mis tähendab kergliiklustee rajamist ja põhjalikku uuendamist Riia maanteel, Reinu teel ja Hariduse tänaval peaaegu nelja kilomeetri ulatuses.
ERALDI ON PÕHJUST rääkida PKT-ga seotud tegevustest enne maakonna tegevuskava kinnitamist. Jutt on seega perioodist, mis algas 2014. aasta oktoobris.
Kogu seda protsessi tuleb umbusaldusavaldust silmas pidades vaadelda kahes osas: enne praeguse koalitsiooni moodustamist ja pärast seda.
Enne praeguse koalitsiooni moodustamist esitati maakonna tegevuskavasse ettepanekuid kolm korda. Raha üritati küsida linna põhitänavate rekonstrueerimiseks, rattaringlussüsteemi väljaarendamiseks, Rohelise tänava ettevõtluspiirkonna laiendamiseks ning viimasel katsel ka vee- ja tervisespordikeskuse rajamiseks. Ometi oli algusest peale selge, et niisuguste tegevuste rahastamiseks kõnealusest meetmest raha ei saa.
Taotlusi esitades käis lahmimine. Ilmselt ei vaevutud lugema määrust ega selle seletuskirja, ei konsulteeritud maavalitsuse töötajate, ministeeriumide ega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse spetsialistidega. Esitatud projektide-ideede nimekirjadest on näha, et tegeldi soovunelmate kirjapanekuga. Nagu kirjutab sotsiaaldemokraat Randel Länts 2016. aasta 27. oktoobri Sakalas, prooviti käituda rehepaplikult ja valimisprogrammis kirjapandud unistusi ellu viies. Igal juhul kaotati asjatundmatult tegutsedes rohkem kui pool aastat.
Seda, et enam kui pool aastat oli tehtud tühja tööd, kinnitab siseministeeriumi 2015. aasta juunikuus saabunud esmane tagasiside Viljandimaa PKT tegevuskava eelnõu kohta. Vastuse sissusse võib igaüks ise süüvida, kuid kokkuvõttes oli hinnang Viljandi projektidele väga niru.
Siinkohal peitub vastus ka sotside saadikurühma esimehe Juhan-Mart Salumäe küsimusele, miks on Viljandi jäänud PKT-s maha Haapsalust ja Kuressaarest. Minu meelest on see umbusaldajatele üsna piinlik lugu ja peeglisse peaks vaatama nii mõnigi umbusaldaja ise.
Igal juhul tuli uuel koalitsioonil PKT osas 2015. aasta suvel alustada sisuliselt nullist. Esitasime maakonna tegevuskavasse uue projektide nimekirja. Kõik meie esitatud neli projekti jõudsid maakonna tegevuskavasse. Vaadates, kuidas käis tegevus enne praeguse koalitsiooni tekkimist, on põhjust arvata, et vana koalitsiooni jätkumise korral oleks olnud tulemus Viljandile tunduvalt tagasihoidlikum.
JÄRGNEVALT VEEL üks näide sellest, et sotsiaaldemokraatide praegused eestkõnelejad lahmivad süüdistusi esitades ega vaevu kontrollima tausta. Juhan-Mart Salumäe kirjutab 19. detsembri Viljandi Linnavalitsuse ajalehes, süüdistades praegust linnavalitsust: «Olgu näitena toodud /.../ piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme projekti parandamiseks tehtud soovituste eiramine, mistõttu jäi saamata potentsiaalne investeerimisraha.»
Millistest soovitustest ta räägib? Paraku ei ole esitatud ühtegi konkreetset ettepanekut. Ei suuliselt ega kirjalikult.
Vahel leiab pime kana ka tera, aga praegu kukkus see kanakene hoopiski auku.