Õied edastavad armastuse sõnumit

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priimulaõied on taevast värvi laenuks võtnud.
Priimulaõied on taevast värvi laenuks võtnud. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Kui tavaliselt on lillepoodide põhikliendid naised, siis tähtpäevade paiku, sealhulgas 8. märtsil lähevad liikvele mehed, et rõõmustada õitsva kraamiga õrnemat sugu.

Viljandi kesklinnas asuva Marcuse lillepoe omanik Aare Kallas ütleb, et viimasel ajal on hakatud saatma palju kimpe. «Eesti meest kiputakse pidama mühkamiks, kes pole kuigi sõnaosav, aga luuletused, mis nad neidudele loovad ja koos lillekimbuga lähetavad, on väga ilusad ja südamlikud. Noored mehed oskavad kirjutada küll ja usun, et tüdrukute südamed nende sõnaseadmise ees murduvad.»

Elu sümbol

Pikka aega õie­ilu müütamisega tegelnud Aare Kallase meelest on lill sümbol, mis saadab inimest sünnist surmani. Õied edastavad sõnumeid ning tulevad vahel appi, kui sõnadest puudu jääb.

Lillepood pole Kallase sõnutsi pelgalt müügikoht, vaid ennekõike paik, kust ostja otsib teenust: «Püüame teha just selliseid kimpe, nagu kliendid tahavad. Me ei tohi oma arvamust ega maitset peale suruda.»

Kui ostja on soovinud dekoreeritud pange, on see talle tehtud. Tellitud on koguni lilledega ehitud maakaevamisharki ja saunavihta. «Kunagi tuli klient, kes soovis kimpu. Küsisime, millest see peaks tulema.

Ostja teatas, et tal ükskõik: profid ise teavad, tehku või banaaniõiest. Juhuslikult oli meil banaaniõis olemas ja tegimegi sellest. Klient jäi väga rahule. See oli meil ainus kord banaaniõiest kimpu valmistada.»

Hiiglasuured lillekimbud

Aare Kallas meenutab 1990. aastaid, mil kohalikud suurettevõtjad tellisid oma abikaasale väga suuri kompositsioone. Need olid kolossaalsed, vedamiseks tuli kasutada suurt kaubaautot. «Kui mõne niisuguse kohale viisin, ootas jämeda kuldketiga mees koduväravas ning jälgis, kas tellitu saabub ikka minuti pealt. Kui läinuksin varem, oleks ta solvunud, sestap tegin tänavaotsal aega parajaks.»

Maakonna piires lillede kojuviimist pakub kauplus praegugi, aga dollaripakkidega laiutavaid kliente enam pole. Vahvaid olukordi tekib ometi ka nüüd. «Tihti kutsub pererahvas sisse ja pakub pirukaid. Eriti külalislahked on vene rahvusest inimesed. Kui olen kauba kohale viinud, küsitakse mõnikord, kas laulan ka. Olengi siis laulnud,» muheleb Kallas.

Varem juhtis Kösti aiandit

Põllumajandusakadeemias mehaanikainseneriks õppinud Aare Kallas sattus aianduse juurde 1990. aastal, mil kutsuti Kösti aiandi juhiks. Ta pidas seda ametit seitse aastat. Kui varem oli Köstis kasvatatud lilli, siis tollal valitses suur köögiviljanõudlus.

«Kasvatasime suurel pinnal kurke ja tomateid, kaup läks paljudesse Eesti piirkondadesse. Investeerisime kõvasti tootmise moderniseerimisse ja kasutasime selleks pankade abi. 1997. aastal alanud majanduskriis viis ettevõtte pankrotti,» jutustab ta.

Aare Kallas jäi juhatama ja arendama Kösti aiandile kuulunud lillepoodi. Äri on läinud ülesmäge ja käive kerkis isegi masuaastatel.

Palju püsikliente

Edu pandiks peab Aare Kallas kvaliteeti ja professionaalsust. Poe kaader on püsiv: kolm müüjat on ametis olnud juba 15 aastat. Kõigil on kas aiandusharidus või on nad käinud lilleseadekursustel. «Meil on head floristid. Selle järgi meid tuntakse. Oleme saanud hulga püsikliente, sealhulgas 40 firmat. Aastaid on meie partnerid olnud Viljandi maa- ja linnavalitsus, mitu vallavalitsust ning Ugala teater,» loetleb Kallas.

Marcuse poelt on tellitud ka suuri ja huvitavaid töid. «Meie lilleseadetega on dekoreeritud mõlemad Viljandis peetud Eesti Vabariigi võidupüha paraadid. 1998. aastal tegime dekoratsioonid ka hiljem Ugalas peetud vastuvõtuks: terve teater oli meie sinivalgeid kompositsioone täis,» meenutab kaupluse omanik. Saavutuseks peab ta ka seda, et Marcus sai 2008. aastal korraldatud Balti assambleel kaunistada banketisaali.

«Igal aastal valmistame maavalitsuse jõuluseaded ning linna korraldatud vabariigi aastapäeva peole oleme kompositsiooni teinud vähemalt kümme aastat,» lisab ta.

Konfidentsiaalsus on tähtis

Aare Kallas ütleb, et lillepood ei tohi kunagi kommenteerida ühtki ostjat ega rääkida, kes käis, mida ostis või rääkis. «Kõik teavad anekdooti, kuidas naine tuleb lilli ostma, aga müüja ajab silmad suureks: «Milleks teile lilled? Abikaasa alles tund aega tagasi ostis kümme pikka punast roosi.» Selliseid sõnumeid ei tohi edastada,» kinnitab ta.

Vahvaid seiku on Marcuse poest meenutada päris palju. «Kord valis naine oma mehele hõbepulmadeks lilli, aga samal ajal astus uksest sisse tema abikaasa, et teha sedasama naise rõõmuks. Siis tegid mõlemad ostu ja kinkisid lilled sealsamas poes teineteisele,» jutustab Kallas.

Ta pajatab veel teisegi loo. Keegi neiu tellinud järgmiseks päevaks ühte Viljandi firmasse lilled. «Hommikul läksin neid viima ja mind juhatati tagatuppa. Seal oli kaks inimest, üks neist lillede tellija. Lugesin kaardile kirjutatud nime ning eelmisel päeval poes käinud neiu ütles, et see on tema. Andsin kimbu üle, aga mul oli raske seda mängu tõsise näoga kaasa teha,» naerab poeomanik.

Aare Kallasele meeldib tema töö. «Enamasti on ostjad heas tujus ja neid teenida on tõeline rõõm. Kurvema sündmuse puhul tunnetame missiooni. Püüame valu leevendada ning panna lilleseadesse hinge,» räägib ta.

LILLEPOOD
Kesklinnas asuv lillekauplus avati Arnold Kuslapi projekteeritud hoones 1990. aasta detsembris.
• Kauplusehoone ehitas ETKVL-i Koondis Auto.
•See on Viljandi vanim ühes paigas tegutsev lillepood.
• 1997. aastast on seda pidanud Aare Kallas.
• Marcuse lillepoel on lett ka Viljandi haiglas. Ühtlasi pakutakse seal bussipileteid ja ajalehti.
Allikas: Aare Kallas

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles