Mõisaküla tunneb hirmu võimaliku sarisüütaja ees

Mõisaküla elanikud elavad süütamiste hirmus. Neljapäeval toimetas Heinamaa tänava tulekahjupaigal päästeameti ekspert Illar Toots, kellele jagas selgitusi kõrvalmaja ainus elanik, põlenguõhtul kodus olnud Ivar Juhanson. Foto: Marko Saarm

Kolmapäeva õhtul lahvatas Mõisakülas Heinamaa tänaval põlema kuur. See oli viimase kuu jooksul juba viies kord, mil punane kukk väikeses linnas laulis. Kohalikud inimesed on veendunud, et linnakeses tegutseb sarisüütaja.

28. detsembril kell 22.04 said päästjad väljakutse põlengule aadressil Heinamaa 3. Süttinud oli mitme boksiga puukuur, mille otsas oli silikaattellistest pesuköök. Kuur põles maani maha, pesuköök jäi tulest puutumata. 

Kuuri kõrval asuva nelja korteriga maja ainus elanik Ivar Juhanson kinnitas, et viibis tol õhtul majas üksinda ning et teised korterid on tema teada tühjad. Kuurid olid elektriühenduseta ja mehel tol päeval kuuri asja polnud.

Sündmuskohal tegutsenud päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektori Illar Tootsi pilku püüdsid tahmunud plekkanumad, milles oli pliidi- või ahjukütmisest üle jäänud tuhk. Majaelanik Juhanson kinnitas, et tema kuuri all tuhka ei hoia. «Aastaid tagasi  elas siin ühes korteris keegi vanem mees, kelle kuur umbes sama koha peal asus. Mees muutus mingil hetkel peast veidi imelikuks ja ma ei imestaks, kui tema oligi see, kes tuhka kuuri alla tassis,» rääkis ta.

Juba viies põleng kuu jooksul

12. novembril süttis Mõisakülas Raudtee tänaval tühjana seisev endine raudteekasarm, tuli oli alguse saanud hoone teiselt korruselt. 

3. detsembril said päästjad väljakutse samasse hoonesse, seekord põles pliidi ees tükk briketti. See kustutati ühe minutiga, kuid juba paari tunni pärast tuli sama maja juurde tagasi sõita. Siis olid tules juba kogu köök ja koridor ning kustutustööd nõudsid kolm tundi. 

27. detsembri öösel kustutasid päästjad Sihveri tänaval süttinud sõiduautot. 

Kõik kolm põlengukohta on kõrvuti tänavatel ja piirkonnas on palju tühjana seisvaid maju. Viimatist põlengupaika Heinamaa tänavale uudistama tulnud linnaelanik Ivar Sang meenutas, et kogu õhtu oli lähematel tänavatel kuulda ilutulestikupauke ja kihutava auto hääli. Et aga kuur ilutulestikust süttida võis, Sang samas ei uskunud. «See peab ikkagi süütamine olema,» arvas ta. «Liiga palju on neid põlenguid viimasel ajal, et seda asjaolude kokkusattumiseks pidada.»

Pritsimehe poja auto põles maha

Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg kinnitas telefonis, et linnavalitsuse seisukoha järgi on õnnetuste põhjus süütamises. «Siin ei saa mingit kahtlust olla,» ütles ta. «Linnavalitsus on teinud politseisse avalduse, et viimaste aegade põlenguid uuritaks kuritahtlike süütamistena. Inimesed on põhjusega hirmul.» 

Jüri Berggrünfeld Foto: Marko Saarm

Kohaliku vabatahtliku tuletõrjekomando liige Jüri Berggrünfeld (pildil) käis kustutamas nii raudteekasarmuid kui Heinamaa tänava kuuripõlengut. «Süütamine, mis ta muud saab olla,» oli temagi lühike kommentaar. Iroonilisel kombel kuulus mõne päeva eest Sihveri tänaval põlenud auto tema pojale. «Auto põles koduväravas. Poeg tuli naisega vaid pool tundi enne põlengut teise autoga sõidust, tol hetkel ei olnud midagi näha ega kärsahaisu tunda. Pool tundi hiljem, kui naine aknast välja vaatas, olid leegid juba üleval ja päästa polnud enam midagi,» rääkis Berggrünfeld ja lisas, et vanemate tuletõrjujate veendumuse kohaselt on süütaja oma kätetööd alati ise kohapeal vaatamas. 

Heinamaa tänava põlenud kuuri jäänuseid uurinud päästeameti ekspert Illar Toots lausus, et põlengu täpset põhjust ei ole võimalik praegu öelda. 

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Kerly Virk kinnitas, et Sihveri tänava autopõlengu asjas on menetlustoimingud pooleli ja esimesed ülekuulamised tehtud. Raudteekasarmu põlengute menetlus samuti käib, esialgu täpsustatakse põlengu asjaolusid ja hinnatakse kahjusid.