Bussijuht auklikule teele ei sõitnud ja jättis inimesed kõleda tuule kätte

Eilseks olid hooldemehed masinatega Väluste ja Mõnnaste kandis auklikud kruusateed üle käinud, kuid vaatepilt jättis endiselt halva mulje. Keskpäeval sealt läbi sõitnud liinibussi juht ütles, et üle 30 kilomeetri tunnis ta liikuda ei saa.

FOTO: Marko Saarm

Viljandimaa kruusateede seisukord on viimasel ajal nii hulluks muutunud, et maaliinide bussijuhid tõrguvad mõnele lõigule sõitmast. Nagu sellistel puhkudel ikka, jäävad kannatajaiks süütud sõitasoovijad.

Sel nädalal pöördus maavalitsusse naine, kes oli lootnud 23. detsembri õhtul koos lapsega Tarvastu vallast Mõnnaste külast Viljandisse sõita. Ehkki nad olid end aegsasti peatusesse sättinud, jäi sõit tegemata, sest bussi ei tulnud. Et peatus on keset lagendikku, lõikava tuule meelevallas, avaldas naine ametnikele läkitatud kirjas nördimust, et neile vahetult enne jõulupühi selline ebameeldiv kingitus tehti.

Sakala küsis juhtunu kohta maakonna idapoolses servas ühistransporti korraldava osaühingu Automen Viljandi osakonna juhilt Urmas Saaremetsalt ning sai kinnituse, et tol õhtul oli Mustlast Väluste kaudu Viljandisse sõitev bussijuht jätnud tõesti Mõnnastesse põikamata. Kui asi ilmsiks tuli, oli roolikeeraja tehtut põhjendanud hullude teeoludega.

Täpsemalt olevat ta seletuses rõhunud sellele, et Mõnnaste kandis on teed viimasel ajal nii pehmed ja auklikud, et seal pole võimalik sõita kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis ja see muudab võimatuks graafikust kinnipidamise.

Lapsed õigeks ajaks linna

«Seekord olevat tal peal olnud lapsed, kes ütlesid, et peavad kindlasti õigeks ajaks Viljandisse saama, et kohe järgmisele bussile istuda. Nii ta otsustaski neile vastu tulla ja jätta Mõnnastest läbi minemata,» rääkis Urmas Saaremets.

Bussifirma kohalik juht ei hakanud bussijuhti otsesõnu kaitsma, kuid nentis, et mõistab tema argumente. «Ainus häda oli see, et ta ei andnud oma otsusest meile kohe teada,» lausus ta.

Maakondliku ühistranspordi korraldamise eest vastutava maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase avaldas kahetsust, et inimesi enne jõule tee ääres tulutult ootama sunniti, ning avaldas lootust, et edaspidi sellised asjad ei kordu. Samas pidi temagi nentima, et teed on viimasel ajal väga nigelad ja see mõjutab paratamatult bussiliiklust.

«Olen viis aastat bussitranspordiga tegelnud ega mäleta, et varem oleks nii suurel osal riigiteedest nii suuri probleeme olnud. Eks me pea siin tõdema, et odavamate töötegijate leidmiseks korraldatud hanked ei anna head tulemust. Vähese raha eest saabki vähese kvaliteedi,» arutles Kase.

Lisaks leidis ta, et riik investeerib siin kandis teedesse liiga vähe ning see hoiab Viljandi maakonda endiselt kogu Eesti mõttes kõige suurema kruusateede osaga maakondade esirinnas. 

Kui liita kõik kruusateed, kus Viljandimaal ühistransport liigub, tuleb kokku 281 kilomeetrit. Seda on peaaegu sama palju kui Viljandist läbi Riia Leedu piirini.

Sel aastal kehvem

Nii Kaupo Kase kui Urmas Saaremets märkisid, et teede hooldamine muutus silmanähtavalt halvemaks pärast seda, kui maanteeamet andis jaanuaris töötegemise Jõgeva päritolu aktsiaseltsi Vooremaa Teed ja selle alltöövõtja aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused kätte. Varem oli seda tööd teinud osaühing Sakala Teed.

Saaremets avaldas ühtlasi kahtlust, kas hooldajate käsutuses on kruusateede korrashoiuks sobilikke masinaid. «Bussijuhid pole juba ammu ühtki teehöövlit näinud. Paistab, et kõik püütakse ära teha traktoritega. Aga see ei anna head tulemust,» arutles ta. Samuti leidis bussifirma esindaja, et hooldaja pole küllalt kiire, et kasutada heitlikes ilmaoludes aukude tasandamiseks sobilikke päevi.

Vooremaa Teede hooldejuht Andrus Veerla eeltoodud kriitikaga ei nõustunud, öeldes, et teid ei pea profileerima tingimata höövliga, vaid selleks sobivad ka muud masinad. Küll aga tunnistas ta, et sel sügisel pole olnud piisavalt päevi, mil meestel oleks võimalik tööd teha. Kui pole üht probleemi, on teine – kord sulatab, kord külmetab. «Aga kui võimalik, oleme väljas ja anname endast parima. Nii näiteks tehti sealsamas Väluste teel eile (teisipäeval – toimetus) tööd nii päeval kui ööl.»

Asjale laiemalt vaadates avaldas Veerla arvamust, et teid oleks tarvis rohkem remontida, sest liiga õhukeseks kulunud kruusakihile pole võimalik vee äravooluks sobilikke kaldeid luua. Ka kraavid on tema hinnangul olematud. «Kõiki asjaolusid arvesse võttes võime kui tahes palju vaeva näha, aga head tulemust pole lootustki saavutada,» sõnas ta.

Hooldaja hinnangul saaks teed korda vaid siis, kui riik leiab võimaluse maateed musta katte alla viia või vähemalt kruuskatte kohendamisse rohkem raha panna.

Hannes Vaidla

FOTO: Elmo Riig

SELGITUS

Hannes Vaidla,
maantee-ameti Lääne regiooni hooldejuht

Soe ja niiske ilm on muutnud kruusateed tõesti ebatasaseks. Paraku on olnud võimatu neid hööveldada, sest selleks on vaja sobilikku ilma ehk kruusakihi õiget niiskussisaldust. Läbiniiskunud teest võib hööveldades saada vedela massiga kaetud tee, kus pole sugugi parem liigelda. Seepärast palume mõistvat suhtumist.

Eri aastatel on teeolud ilmastikust tingituna erinevad ning see võib vahel jätta mulje, et hooldega ei tegelda või ei saada hakkama. Tegelikult nii see pole. Maanteeamet on Viljandimaa teehooldega rahul.

Väide, et ei kasutata õigeid masinaid, ei vasta tõele. Vooremaa Teedel on koos alltöövõtjaga viis höövlit kogu maakonna teenindamiseks. Lisaks on kasutusel alusteraga kallurid ja tagateraga traktorid. Kus millist tehnikat kasutada, sõltub juba tee seisukorrast.

Eesmärki jõuda tolmuvabade katete poolest Eesti maakondade seas esirinda ei ole Viljandimaale püstitatud. Põhjused, miks põhja pool, näiteks Lääne-Virumaal on jõutud paremasse seisu, on ajaloolised ning tulenevad sealsete kohalike materjalide kasutamisest ja soodsamast pinnasest.

2011. aastast on Viljandimaal katte alla viidud 105 kilomeetrit kruusateid. Järgmisel aastal on kavas seda teha 28 kilomeetril.

Tagasi üles