Mitu inimest väidab, et nad nägid hiljuti taevalaotuses kuu peegeldust, kuid teadlased suhtuvad sellesse skeptiliselt.
Kuu näis paistvat topelt
2. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandlane Kristjan Lust jäädvustas nähtuse nii fotole kui videole. Ülesvõtted tegi ta kodus läbi topeltakna, mis võib valguse teekonda moonutada.
Samas kinnitas Lust, et oli ka õues vaatamas käinud ja sealgi oli kuu kõrval paistnud selle kahvatum peegeldus.
«Niisugune vaatepilt avanes eelmise nädala neljal ööl, rohkem pole ma seda näinud,» lausus ta. «Kui Tõravere observatooriumist selgitust küsisin, sain vastuseks, et pean vist enda arukuses kahtlema.»
Lust lisas, et kaht kuud nägi ka mitu tema tuttavat, osa neist Sürgaveres. Ta nentis, et tema oli siiski ainuke, kes nähtust ka õues jälgis, teised vaatasid kodus läbi akna.
Teadlane selgitab
Tõravere observatooriumi vanemteadur Andres Kuusk vaatas pilte ja videot ning nentis, et sellise kahe kuu efekti põhjustas topeltakna klaaside peegeldus.
«Kahekordset kuud on pildistatud ja filmitud toast läbi pakettakna ning ilmselt viltu läbi klaasi vaadates,» rääkis ta. «Pakettakna kahel klaasil on õhuvahe ja klaasidevaheline peegeldus tekitab teise kujutise, mis on otse paistva kujutise suhtes nihkes.»
Et kahvatu kujutis on väga kvaliteetne, ei ole see Kuuse kinnitust mööda tingitud valguskiirte murdumisest atmosfääris. Tol juhul oleks kujutis moonutatud: sakiliste servade ja ebaõigete proportsioonidega.
«Miraaž ei anna kunagi nii laitmatut kujutist, nagu on näha selle videoklipi kaadritel. Näeme videol ka kiiresti liikuvaid pilvi, mis tähendab, et väljas on tuul ning püsivad erakordsed atmosfääri kihistused pole võimalikud, aga kuu kujutised on teineteise suhtes kindlalt paigal,» rääkis vanemteadur.
Väitele, et kuu peegeldust nähti ka ilma akendeta ehk õues, vastas Kuusk, et tema ei saa kommenteerida selgitust, mille kohta pole tõendeid.
Vanemteadur nentis, et kõnealust peegeldust võisid märgata prillikandjad: teatud juhtudel võib valgus prilliklaasidel peegelduda sedasi, et annabki illusiooni kuu peegeldusest.
«On veel üks võimalus,» lisas ta. «Kui on isegi väike kõõrdsilmsuse eeldus, võib pimedas öös heledat objekti vaadates juhtuda, et üks silm vaatab ühte ja teine teise kohta.»
Andres Kuusk tõdes, et atmosfääris esineb heledate taevakehade ebakujutisi, näiteks niinimetatud valepäikesed, halod ja valgussambad.
«Kuid difraktsiooni- ja interferentsinähtused ei tekita kunagi niisugust ühte täpselt originaali kordavat kujutist, nagu on näha kõnealusel fotol,» rääkis ta. «Ükski atmosfääri murdumisnäitaja ebaühtlusest tingitud miraaž ei tekita nii laitmatut kujutist, et isegi Kuu mered ja mäed on eristatavad. Mõningane kontuuride udusus võib olla tingitud sellest, et fotoaparaat ei olnud fokuseeritud sellele peegelkujutisele. Küllap kasutati automaatset fokuseerimist, mis reageeris kaadri kontrastsematele piirkondadele.»
Tartu observatooriumi teadur Elmo Tempel ütles, et tema on kolleeg Andres Kuusega nõus. Ta lisas, et väljas olles võis kaht kuud märgata tõesti prillikandja.
Veel üks hinnang
Kaht kuud näinud ja jäädvustanud Kristjan Lust ütles, et tema silmanägemisega on kõik korras ja ta ei kanna ka prille. Ta ei rahuldunud Tõravere observatooriumi vastusega, mis tunnistas nähtuse võimatuks.
Tallinna tehnikaülikooli insener Mario Mars, kes on ühtlasi Tallinna tähetorni astronoom, ei hakanud Lusti vaatlusi võimatuks nimetama.
Algul märkis siiski ka tema, et enamasti saadakse kahe kuu juhtumi sarnaseid jäädvustusi läbi akna pildistades või filmides. Samuti on seda juhtunud objektiivi sisepeegelduste tõttu.
«Kui aga kuu peegeldust jälgiti ka õues, siis ei jää muud üle, kui nähtus atmosfääri peegelduste kaela ajada,» lausus Mars. «Jääkristalle oli siis pakaselise õhutemperatuuri juures küllaga ning kuu asus väga madalal — see mõjutab samuti valguskiirte levikut.»
Ta tõdes, et täpseid olusid teadmata on võimatu juhtunule täiesti kindlat selgitust anda.
«Pakkusin siinkohal välja vaid mõne võimaluse, millest võiks kinni hakata,» ütles Mars. «Teinekord tasub pildistada või filmida ka õues, et saaks erinevaid materjale võrrelda.»
ARVAMUS
Marko Suurmägi,
«Sakala» uudistetoimetaja
Kui Kristjan Lust oli toimetusele oma foto ja video saatnud, vaatasin huvi pärast ka ise mitmel õhtul kuud. Märkasin peegeldust ühel korral. Õhtu või paar varem olid seda näinud ka kaks minu tuttavat.
Erinevalt erksast peegeldusest videos, mis on tehtud läbi akna, näis peegeldus õues tuhmi laiguna. Tõsi, mina ja mu nimetatud tuttavad kanname prille. Olen kuud ju varemgi vaadanud, aga sellist peegeldust pole kunagi märganud.