Riigimetsa majandamise keskus (RMK) korraldab oma jahimaade rendile andmiseks avalikud enampakkumised. Oksjonitele jõuab neli protsenti riigi jahimaadest ehk ligi 150 000 hektarit.
Riigimetsa majandamise keskus rendib jahimaid
Selle tõttu kaotab RMK lähiajal 14 jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakub riigimetsa majandamise keskus uut ametit ning 11 jahimajanduse töötajat ootab koondamine.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei suuda jahimajandus ennast ära majandada ning riigil pole põhjust jahituristidele teenuse osutamise eest peale maksta.
«Edaspidi anname RMK-le kuuluvad jahipiirkonnad kasutada avaliku enampakkumise korras,» märkis ta. «Piirkondadest moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on võimalik konkureerida üheaastase jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingu saamiseks.»
Niisugust jahipidamise korraldamist on RMK Kilingi-Nõmme ja Anguse jahialadel kahel aastal edukalt katsetatud.
RMK jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste ütles, et rendile andmise puhul kaasneb ulukite küttimise loaga kohustus jahtida suurulukite kõrval ka väikekiskjaid ja kopraid, teha ulukihoolet ning tegelda lisasöötmisega.
«Seega on edaspidigi tagatud jahikorralduskavast tulenevate kohustuste täitmine,» lausus ta.
Selleks et metsakasvatajate ja jahimeeste vahel tekiks ühine arusaamine, on Eesti jahimeeste selts ja RMK moodustanud spetsiaalse töörühma.
RMK eesmärk on säilitada looduse liigirikkus ja rohkearvulised ulukipopulatsioonid ning vältida metsade uuendamise ja kasvatamise puhul ülemääraseid kahjustusi.
ARENGUKAVA
Riigimetsa majandamise keskuse jahimajanduse muudatused lähtuvad aastateks 2009—2012 tehtud RMK arengukavast.
• Sellega nähti ette loobuda kahjumlike jahipiirkondade majandamisest ning korrigeerida jahipiirkondade piire.
• Enampakkumised kuulutatakse välja ning loodetakse lõpule viia enne uue jahihooaja algust 1. juunil.
Allikas: BNS