Soormi asemik: HKScan ei ole huvitatud olemasolevate lepingute ülesütlemisest

Viljandi külje all asuv Baltikumi suurim sigala Ekseko täielik renoveerimine saab plaanide kohaselt valmis 2020. aasta lõpuks. Foto: Elmo Riig

Teet Soormi asemel HKScani Baltikumi äriüksuse juhiks nimetatud Anne Mere kinnitab ilma pikemata, et Viljandimaa seakasvatuse pärast ei pea praeguste sündmuste tõttu muret tundma.

Viljandi külje all asuv Baltikumi suurim sigala Ekseko jäi ilma kolmest juhtivtöötajast, sest farmi omanikfirma, Soome toidutööstusettevõte HKScan jõudis pärast sisejuurdlust järeldusele, et nad tegid süsteemselt tehinguid iseenda või lähedastega. 

Ettevõte lõpetas sel põhjusel töö- või juhatuse liikme lepingu kontserni Baltikumi äriüksuse juhi Teet Soormi, aktsiaseltsi HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi, linnukasvatusdivisjoni direktori Lauri Kallikormi ja seakasvatusdivisjoni tehnikajuhi Hindrek Smidtiga. Soorm, Tuvi ja Smidt olid Ekseko juhtimisega otseselt seotud.

Anne Mere Foto: Sander Ilvest / Postimees

Anne Mere (pildil), kas Ekseko, mis jäi mitmest juhtivtöötajast ilma, jätkab tegevust tavapärases rütmis või on see asjaolude tõttu pärsitud?

Me püüame võimalikult tavapäraselt jätkata. Kui sisejuurdlust alustati, nimetasime sinna uue juhi. Ta jätkab tööd ka eilsete uudiste valguses.

Kes ta on?

Ta on üks Taanist pärit konsultant, kes tuli Eksekosse juba eelmise aasta kevadel, et aidata tootlikkust tõsta. (Konsultandi nimi on Daniel Frydendal – toimetus.) Ta tunneb väga hästi ettevõtte hingeelu ja on aidanud kaasa tootmistulemuste parandamisele.

Mis puudutab tehnikajuhti Hindrek Smidti, kellega samuti leping eilsest lõpetati, siis tema töökohustused on üle võtnud Maarek Jõhve, kes on seni olnud tööstuste tehnikajuht ning vastutanud Rakvere, Tabasalu ja Jelgava tehnikapoole eest. Ta on Viljandi inimene ning käinud kohapeal, et kõik toimiks ja projektid jätkuksid. Igal aastal üritame renoveerida Ekseko ühe korruse. Selle tööga minnakse edasi.

Loodame väga, et töötajad uue olukorraga harjuvad ja et suudame normaalse töörütmi võimalikult kiiresti taastada.

Kas sisejuurdluse tulemuste põhjal edaspidi tehtavad sammud võivad Viljandimaa seakasvatust otseselt puudutada näiteks nii, et mõni koostööleping kohaliku kasvatajaga öeldakse üles?

Meie eesmärk nii Baltikumis kui mujal on kasvada, seega ei ole me kindlasti huvitatud nende lepingute ülesütlemisest. Aga üle vaatame need sellegipoolest ja kui neis on tingimusi, mis on mingil põhjusel vastuvõetamatud, siis alustame kindlasti läbirääkimisi.

Ent veel kord: lepingute lõpetamisest ei ole me huvitatud. Seda enam et praeguseks on ettevõttest kõrvaldatud tehingutega seotud osapooled. Seetõttu ei näe ma isiklikult küll põhjust, miks midagi peaks kardinaalselt muutuma.

Kas ma mõistan õigesti, et lepinguid lõpetada ei kavatseta, küll aga võidakse need üle vaadata ja neid kohendada?

Just. Aga ma märgin, et see on normaalne osa äriprotsessist. Aeg-ajalt ikka vaadatakse lepingud üle. Seda teemat ei maksa üle võimendada.

Kas Viljandimaa seakasvatajad ja inimesed, kes sellest majandussektorist sõltuvad, peaksid mingil põhjusel muretsema?

Ei pea. Meil on plaanis inimestega jaanuari alguses kokku saada, et kõik need teemad uuesti üle rääkida ning läbi võtta küsimused, mis inimestel võivad olla. Kui ma enne ütlesin, et meie eesmärk on kasvada, siis kindlasti tahame seda teha heade koostööpartneritega.

Ajakirjandusest on läbi käinud Viljandimaa ettevõtte Saimre Agro Grupi nimi, millel on leitud perekondlik seos nüüdseks endise seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuviga. Millises seisus on selle firmaga tehtud koostööleping?

Ma ei ole jõudnud seda lepingut isiklikult vaadata, aga ma ei näe, et siin oleks tegu mingi erijuhtumiga. See on üks neist ettevõtetest, mis on seotud meie endise juhatuse liikmega. Aga ma ei ole kuulnud, et meil oleks koostööga mingeid probleeme olnud.

Kas Rakvere Farmide niinimetatud koostööpartnerite süsteem, mis on praeguste sündmustega seotud, on HKScani tippjuhtide silmis iseenesest õige lähenemine? Teisisõnu: kui huvide konfliktid välja juurida, siis kas niisugune süsteem võiks jätkuda?

Põhimõtteliselt küll. Seda süsteemi on üle paarikümne aasta üles ehitatud ja kellegi eesmärk pole hakata seda lõhkuma. Vaatame lepingud üle ja kui neis on midagi, mis tundub meile vastuvõetamatu, algatame koostööläbirääkimised.