Evelin Ilves esitles eile Abja raamatupoes oma värsket muinasjuturaamatut «Linnu lood», mis põhineb tema ja Toomas Hendrik Ilvese tütre Kadri Keiu suureks kasvamise sündmustel.
Evelin Ilves teab, et lasteraamatud on palju paremad kui eneseabiõpikud
21. detsember 2016, 07:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tahtsin selle raamatu kõige esimese esitluse just Abja raamatupoes teha, aga kirjastus soovis, et kõigepealt tuleb teha siiski teistes poodides,» tunnistas autor lõbusalt. Samas raamatupoes on nii Evelin Ilves kui ka Toomas Hendrik Ilves varem rohkem kui ühel korral oma raamatuid esitlenud.
Linnu elu
Värskes raamatus leiduvad lood on Evelin Ilvese sõnul Kadri Keiu lood. Väiksena oligi tema hüüdnimi Linnu. Linnu metsatalu prototüübiks on Ärma talu. Autori sõnul on raamatu idee kolm-neli aastat vana.
«Kui hakkasin neid lugusid kirja panema, hakkas raamatu-Linnu üsna kiiresti oma elu elama, nii et raamatus siiski päris Kadri Keiu ei ole,» rääkis Evelin Ilves. «Kõik lood on päriselt sündinud, kuid nad on kirjutatud muinasjuttudeks. Kõik tegelased on samuti päriselt olemas, nii inimesed kui loomad ja linnud.»
Raamat jutustab sellest, missugused mängud ja kaaslased on tüdrukul, kelle koju teisi lapsi tihti ei satu, sest tee lõpeb tema kodu juures otsa, ja millise pöörde võtab metsaelu siis, kui isa ootamatult presidendiks valitakse.
«Aino Pervik on kirjutanud presidendi lugusid ja ma mõtlesin, et ehk on huvitavad ka presidendi tütre lood,» rääkis Evelin Ilves. «Sellisesse lapsepõlve ei satu just palju lapsi. Kõigepealt oled kuni poole eelkoolieani üksikus metsatalus, kuhu harva juhtub mõni teine laps, ning siis kolid päevapealt presidendilossi, mille ümber on suur müür ja mis on teistmoodi isoleeritud keskkond, kuhu lastel on jällegi suhteliselt keeruline sattuda. Nad peavad tulema koos vanematega, isikut tõendavad dokumendid kaasas, politsei kontrollib üle – niisama koputada ja sisse astuda ei saa. Aga laps, kes selles keskkonnas elab, on ikka tavaline laps, kelle elus sünnivad tavalised asjad.»
Tavatu lapsepõlv
Sellises keskkonnas ette tulevad situatsioonid on Evelin Ilvese sõnul siiski erinevad. Need, keda enamik lapsi näeb ainult televiisorist, on tema ees päriselt.
«Ta näeb, mida nad söövad, ja kuuleb ka seda, mida räägivad kokad ja autojuhid,» rääkis autor.
«Kadri Keiu kolis sügisel lossist välja, aga ta on öelnud, et oli ainus inimene, kellele päriselt meeldis seal elada, ning selline imelik lapsepõlv oli talle normaalsus.»
Evelin Ilvesel on sellest lapsepõlvest sadakond loo ideed üles kirjutatud, raamatusse sai neid kaheksateist ning kui raamat hästi vastu võetakse, kirjutab ta ära ka ülejäänud lood.
«Raamat on mõeldud pigem ettelugemiseks, aga seda kõlbab lugeda igas eas,» arvas autor. «Kui ma seda raamatut kirjutasin, läksin tagasi laste maailma. See oli väga põnev. Sa elad nagu mingis unistuste maailmas ning suurte inimeste probleemid lähevad tagaplaanile. Igaüks vajab aeg-ajalt sellist tunnet. Mulle meenus, et pole lugenud «Kunksmoori» juba viis aastat. «Kunksmoor» on minu meelest üks paremaid eneseabiõpikuid üldse. Kui tuju on paha, on lasteraamatud paremad kui igasugused eneseabiõpikud.»
Evelin Ilves esitleb lasteraamatut terve detsembri vältel üle terve Eesti. Täna kell 17 on raamatu esitlus Viljandi Uku keskuse Apollo raamatupoes.