Kõik puhuvad. Ühe Viljandi politseioperatsiooni anatoomia

Marek Tiits
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi politseijaoskonna patrullitalituse juht Alar Sadam võis teisipäeva hommikul naeratada, sest ööpäeva jooksul ei tulnud maakonnast ühtegi väljakutset.
Viljandi politseijaoskonna patrullitalituse juht Alar Sadam võis teisipäeva hommikul naeratada, sest ööpäeva jooksul ei tulnud maakonnast ühtegi väljakutset. Foto: Marko Saarm

Udune ja rõske esmaspäeva hommik. Ilgus ja õud. Lund pole kusagil. Jõulutunnet kah pole. Haigutan, põrnitsen Viljandi politseijaoskonna ooteruumis mööda aknaklaasi nirisevat vihmapiiska ja urisen endamisi. On’s see miski ime, et säärane igikestev hallus inimesed jooma ajab?

Minu sisemise jõrina katkestab patrullitalituse juhi Alar Sadama reibas hääl. «Nonii!» äratab ta hüüatus mind tardumusest. Oleme mõni päev varem kokku leppinud, et reporter võetakse kaasa kahele «Kõik puhuvad» operatsioonile. Kus need on, ma veel mõistagi ei tea. Aga kohe saan teada ning ühes sellega näen, kas rõlgust õhkav ilm on mõnd autojuhti väikse napsiga oma silmis sädet süütama sundinud.

«Hakkame liikuma,» teadustab Sadam. «Instruktaažiga läks veidi kauem: käisime nädalavahetuse sündmused ka üle. Olid üsna tegusad päevad,» selgitab ta samme auto poole seades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles