Tasuta ühistransport maakondades suurendab inimeste võimalusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson
Kadri Simson Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

EESTI VABARIIGI uus valitsus töötab välja kava, mille kohaselt oleks juba lähitulevikus maakonnasisestel bussiliinidel sõitmine sõitjale tasust vabastatud. See on üks Keskerakonna peamisi valimislubadusi. Olen kindel, et meie toetajad hindavad seda, et me viime lubadusi valitsusse tõustes ka reaalselt ellu. Ainuüksi fakt, et see on ühe või teise erakonna valimislubadus, ei muuda tasuta bussiliinide ideed muidugi automaatselt heaks, kuid vaadates toda mõtet lähemalt, koorub sealt välja mitu positiivset aspekti.

Selgitan siinkohal veidi valitsuse ideed.

KAVA DOTEERIDA täismahus maakonnasiseseid bussiliine on mõeldud selleks, et luua nendega sõitjale senisest paremad võimalused. Juba praegu doteerib riik kaks kolmandikku bussiveole kuluvast summast. Nüüd planeerib valitsus lihtsalt kinni maksta ka viimase osa – senise piletitulu osa.

Vajadus tasuta ühistranspordi järele on suur. Maapiirkondadest on juba ära kadunud poed, postkontorid, apteegid, pangaautomaadid ja palju muud. Säärased muutused toovad kaasa töökohtade liikumise või sootuks kadumise, mis tähendab loomulikult ka inimeste maalt lahkumist.

Kui töökohad liiguvad keskustesse, peab sinna kolima ka inimene. Seda muidugi juhul, kui tal ei ole tööle jõudmiseks sobivat transporti, mis võimaldaks tal elada maal ja töötada kodust kaugemal.

Praegu on maal elavate inimeste ees olukord, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust. Ühe sellisena saab välja tuua tasuta maakonnasisesed bussiliinid.

Tasuta bussisõit ei aita aga ainult tööl käivaid inimesi. See tuleb kasuks ka pensionäridele, kellele kõik vajalikud teenused on liikunud maakonnakeskustesse, ning alles tööd otsivatele inimestele.

MUIDUGI ON see ühiskondlik hüve, kuid olen veendunud, et niisuguse küsimuse puhul peabki riik appi tulema. Tasuta ühistransport suurendab maapiirkondade inimeste võimalusi ning aitab kaasa ääremaastumise vähendamisele. Kuid seda juhul, kui pakutav teenus on hea kvaliteediga ja tehtud läbimõeldult.

Seetõttu tuleb mõista, et me ei soovi lihtsalt liine tasust vabaks muuta. Valitsus eraldab tasuta ühistranspordile järgmistel aastatel lisaks 21 miljonit eurot. Selle summa sees on ka liinide parandamine ja täiendamine.

On tõenäoline, et tasuta sõidu korral kasutab bussiteenust senisest enam inimesi. Praegused liinid tuleb üle vaadata ning otsustada, kuhu panustada varasemast rohkem. Me peame lähtuma sõitjate mahust ning ootustest, mitte bussifirmade soovist. Praegu korraldavad maakondlike bussiliinide hankeid maavalitsused, kuid uue valitsuse eesmärk on anda need ülesanded edaspidi regionaalsetele ühistranspordikeskustele ja omavalitsusliitudele.

MA EI JAGA arvamust, et maapiirkondades ei tohiks tasuta ühistransporti olla, sest seal on rahvast vähem kui Tallinnas ning seetõttu pole projekt rahaliselt kestlik. Kui riik soovib väljaspool pealinna ja suuremaid keskusi elu säilitada, tulebki selle eesmärgi saavutamiseks raha panustada. Ei tohi lasta levida arvamusel, et maaelu puudutavad projektid on tühised või ebavajalikud.

Maakonnasiseste bussiliinide tasust priiks muutmine on alles esimene samm maaelu edendamise teel. Valitsus näeb, et ääremaastumine on probleem, mis nõuab konkreetseid vastumeetmeid ja riigi sekkumist. Alustame siis tasuta ühistranspordiga.

Tagasi üles